Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadusega ( RT I, 16.12.2022, 2) 

võeti kasutusele kaks uut terminit: „loomkatseprojekti hindamiskomisjon”ja „loomkatse järelhindamise protokoll”. (Loomakaitseseaduse § 45 ja 51.1) 

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I, 16.12.2022, 3) võeti kasutusele Päästeseaduses uus termin: 

Abitermineerija - isik, kes osaleb vabatahtlikult demineerimistööl käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega  (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

(RT I, 29.12.2022, 1) võeti direktiivist expressis verbis üle terminid, mis on legaaldefinitsioonina fikseeritud MTVS-i peatükis 2.4

Platvorm - MTVS tähenduses  tarkvara, mis võimaldab müüjal olla ühenduses teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevusega tegelemiseks, samuti moodustis sellise tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja maksmiseks. Platvormina ei käsitata sellist tarkvara, mis võimaldab kasutajatele üksnes:   1) maksete töötlemist;   2) kaupade või teenuste loetlemist või reklaamimist;  3) nende ümbersuunamist või üleviimist platvormile. ( MTVS §  20.20). 

Aruandekohustusega hõlmatud tegevus (MTVS § 20.21) -   tasu eest tehtav järgmine tegevus:

  1) kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine;

  2) aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine;

  3) asja võõrandamine;

  4) transpordivahendi rendile või üürile andmine

Tasu –mis tahes vormis tasu, mis on aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seoses müüjale makstud või krediteeritud ja millest on maha arvatud kõik platvormihalduri kinni peetud või sisse nõutud platvormil tegutsemisega seotud teenustasud, vahendustasud või maksud ning mille suurus on platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema.
(määratletud MTVS § 20.21 lõikes 2)

Aruandlusega hõlmatud müüja –liikmesriigi residendist müüja või müüja, kes annab rendile või üürile liikmesriigis asuvat kinnisasja või selle osa. Samuti on aruandlusega hõlmatud müüja Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud loetelus oleva Euroopa Liidu välise riigi või jurisdiktsiooni residendist müüja või müüja, kes annab rendile või üürile sellises riigis või jurisdiktsioonis asuvat kinnisasja või selle osa.(määratletud MTVS § 20.22 lõikes 2)

Aruandlusest välistatud müüja  

  1) valitsusüksus direktiivi lisa 5 1. jao C jaotise punkti 2 tähenduses;

  2) äriühing, kelle aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, samuti temaga seotud üksus, mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

  3) juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal osutanud enam kui 2000 korral rendi- või üüriteenust seoses kinnisasjade või nende osadega, mis asuvad samal aadressil ning mis kuuluvad samale omanikule;

  4) isik või õiguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal sõlminud platvormi kaudu vähem kui 30 tehingut asja müügiks ja kellele makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületa 2000 eurot.

Platvormihaldur –juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes sõlmib müüjaga lepingu platvormi või selle osa müüjale kättesaadavaks tegemiseks.(määratletud MTVS § 20.23 lõikes 1)

Teabeandja –Eesti residendist platvormihaldur. Kui platvormihaldur ei ole Eesti resident, käsitatakse teda teabeandjana, kui tema juhtimise koht on Eestis või kui tal on Eestis püsiv tegevuskoht või kui ta on õiguslik moodustis, mis on asutatud Eesti õiguse alusel.
(määratletud MTVS § 20.23 lõikes 2)

Liiduväline platvormihaldur –Teabeandjana käsitatakse ka sellist platvormihaldurit, kes ei ole ühegi liikmesriigi resident, kes ei ole loodud ühegi liikmesriigi õiguse kohaselt, kellel ei ole üheski liikmesriigis juhtimise kohta ega püsivat tegevuskohta, kuid kes vahendab käesoleva seaduse § 2022 lõike 2 esimeses lauses sätestatud müüja tegevust (edaspidi ka liiduväline platvormihaldur) ja kes on Eestis § 2028 lõike 1 kohaselt registreeritud.(MTVS § 20.23 lg 3)

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (äriühingute piiriülene liikumine)

RT I, 29.12.2022, 1

RT I, 23.12.2022, 2

Makse- ja arveldussüsteemide seadus ( RT I, 01.03.2023, 3) uued terminid:  

• arveldussüsteem – § 3 lõige 1;

• süsteemi korraldaja – § 4;

• arveldussüsteemis osaleja –   § 6 lõige 1;

• kaudne osaleja –   § 6 lõige 2;

• arveldussüsteemi liige –   § 6 lõige 3;

• keskne vastaspool –   § 5 lõige 2;

• arveldusagent – § 5 lõige 1;

• arvelduskoda –   § 5 lõige 3;

• tasaarvestuskokkulepe – VÕS § 205¹;

• ülekandekorraldus –   § 10;

• arvelduskonto –   § 11;

• arvelduspäev –   § 12. Arvelduspäeva mõiste olemas ka VÕS § 709 lõikes 10, kuid selles antakse määratlus seoses makseteenustega. Arvelduspäeva mõiste käesoleva seaduse tähenduses on ajaperiood, mis hõlmab nii arveldussüsteemi kui süsteemiühenduse päevaseid kui öiseid arveldusi.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadusega (RT I, 04.01.2024, 1 ) võeti Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses ( § 17.2) kasutusele termin „ajutine kõrgeim palgamäär“. Ajutise kõrgeima palgamäära indeks arvutatakse, liites KRAPSi § 2.1 kohaselt arvutatud indeksile ühe ning jagades saadud tulemuse kahega.

Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse  (RT I, 11.03.2023, 4)  kasutatakse kahte uut terminit.

1) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi keskne juurdepääsupunkt võetakse kasutusele ETIAS-e määruse järgi. ETIAS-e keskne juurdepääsupunkt on PPA koosseisus üksus, mille kaudu taotletakse terrorismi ja muu raske kuritegevuse ennetamiseks juurdepääsu ETIAS-e kesksüsteemi andmetele. ETIAS-e keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas kõik tingimused juurdepääsu taotlemiseks ETIAS-e kesksüsteemi andmetele on täidetud. ( PPVS ptk 2.5 §-d 7.65- 7.67)

2) Ühine isikuandmete hoidla võetakse kasutusele koostalitlusvõime raamistiku määruste järgi. See on mõlema määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt üks koostalitlusvõime raamistiku komponent ja seda on reguleeritud täpsemalt IV peatükis, sealhulgas millest see koosneb, millal ja kes pääsevad andmetele ligi ning kuidas andmeid lisatakse ja logisid peetakse. ( PPVS ptk 2.6, § 7.68)

Kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega ( RT I, 17.03.2023, 1) võetakse kasutusele mõiste „kohustusliku lootsimise ala" (MSOS § 2   p. 23.1)
KMSS-i terminoloogia  on viidud kooskõlla merenduses kasutatavate eelisterminitega.

KMSS -s kasutatakse termini „pealelaadimise“ asemel merenduses kasutatavat terminit „stauima“  (KMSS § 6).  Stauimine tähendab lasti merekindlalt laevale paigutamist. Mereviki kohaselt on stauimine (ingl k stow) lasti merekindel paigutamine lastiruumi või tekile. Seega on KMSS-is kasutusele võetud vastav uus termin.

Eelnõus asendatakse termin „puksiir“ terminiga „pukser“.( KMSS § 66). 
Selles küsimuses on konsulteeritud Merekeele Nõukojaga, kes on jõudnud järeldusele, et tegu on eelisterminiga mõiste “puksiir” ees.

Eelmises seaduses kasutuses olev termin „merematke“ on asendatud terminiga „ristlus“ ( KMSS § 59 lg 5 ja lg 6, 60.1 lg 1 ja lg 2)
, mida kasutab läbivalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1–16). Tegu on olemuselt redaktsioonilise muudatusega, et ühtlustada erinevate õigusaktide terminikasutust.

Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 17.03.2023, 4) täpsustatakse MaaKatS § 2 punktis 7 nimetatud mõiste „katastriüksus“ definitsiooni. Kehtiva sõnastuse kohaselt on katastriüksus katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Kuivõrd eelnõuga laiendatakse senist katastripidamise eesmärki ka avaliku veekogu kohta informatsiooni kogumisega ning avalik veekogu ei ole maatükk, vaid avalik hüve, võib katastriüksus olla nii katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk kui ka avaliku veekogu üksus. Samuti muudetakse eelnõuga MaaKatS § 2 punktis 13 nimetatud mõiste „katastri aluskaardid“ definitsiooni. Kehtiva sõnastuse kohaselt on katastri aluskaardid katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. Muudatuse tulemusel on katastri kaart ETAK-i andmete alusel koostatud kaart. Muudatus on vajalik, kuna katastri ja ETAK-i sidumise tulemusel ongi topograafilist infot sisaldav kaart ETAK-i andmete alusel koostatud kaart, st puudub vajadus eraldiseisvate topograafilist infot sisaldavate kaartide reguleerimiseks.

Kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega  ( RT I, 17.03.2023, 5)  võetakse kasutusele järgmised PEPPi määruses ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) (PEPPi määrus)  kasutatud terminid:

a) PEPPi leping, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 4 nimetatud PEPPi leping ehk PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vaheline leping, mis vastab artiklis 4 sätestatud tingimustele. PEPPi leping hõlmab mistahes PEPPi ega sõltu sellest, millises vormis PEPPi pakutakse (fond, kindlustusleping, hoius, portfelli valitsemise teenus);

b) PEPPi allkonto, so PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja isiku nimele registreeritud isiklik pensionikonto, mida kasutatakse selliste tehingute üle arvestuse pidamiseks, mis võimaldavad PEPPi säästjal teha regulaarseid sissemakseid pensioni tarbeks ja PEPPi pensionisaajal saada PEPPi väljamakseid (PEPPi määruse artikli 2 punkt 5). PEPPi allkonto mõte on, et pensionikogujal oleks võimalik kasutada PEPPi lepingu sissemaksetele mõeldud maksusoodustusi selles riigis, kus ta sissemaksete tegemise ajal parajasti resident on, aga ka see, et väljamaksete ajal oleks võimalik eristada summasid, mis on ühes või teises liikmesriigis kogutud;

c) PEPPi pakkuja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi pakkuja ehk artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja, kellel on luba PEPPi väljatöötamiseks ja selle turustamiseks. PEPPi pakkuja saab olla Eli liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusega tegelev kindlustusandja, tööandjapensioni kogumisasutus, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle teostatakse järelevalvet (so Eesti mõistes pensionifondi valitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusluba), eurofond ja eurofondi valitseja, alternatiivfondi valitseja ning investeerimisühing, kes pakub portfelli valitsemise teenust;

d) PEPPi säästja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPPi säästja ehk PEPPi pakkujaga PEPPi lepingu sõlminud füüsiline isik;

e) PEPPi pensionisaaja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 6 nimetatud PEPPi pensionisaaja ehk füüsiline isik, kes saab PEPPi väljamakseid;

f) PEPPina registreeritud pensionifond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud pensionifond;

g) PEPPina registreeritud eurofond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud eurofond;

h) PEPPina registreeritud alternatiivfond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud alternatiivfond;

i) PEPPina registreeritud elukindlustusleping, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud elukindlustusleping

 01.05.2023 uus termin MuuS-s 

Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seadus ( RT I, 11.03.2023, 6) võtab kasutusele uue mõiste „asutaja ootused“, mis on riigi kui sihtasutuse asutaja ootused vastava sihtasutuse nõukogule ja juhatusele. (Muuseumiseadus § 21) Eeskujuks on võetud riigivaraseaduses olev mõiste „omaniku ootused“, mida kasutatakse riigi äriühingute puhul (st riigi kui omaniku ootused oma äriühingutele). 

Riigi sihtasutuse muuseumid saaksid toetust muuseumi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks ning tegevustoetus seotakse asutaja ootuste (sh mõõdikute ja sihttasemete) sõnastamisega igale konkreetsele sihtasutusele. Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted sihtasutuse nõukogule sihtasutuse tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks sihtasutuse arengukava koostamisel.

Uue Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega (RT I , 07.03.2023, 3) muudeti ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVVK)  mõistet ( § 3) . 

Varem oli mõiste seotud reaalselt liitunud elanike arvuga, mida oli piiripealsete juhtude korral keeruline täpselt selgeks teha. Lisaks ei ole liitunud elanike arv stabiilne suurus, mistõttu võis juhtuda, et ühel päeval kuulus süsteem ÜVVK alla, kuid teisel päeval enam mitte. Stabiilsuse tagamiseks on mõiste sisustatud üheselt arusaadavate ja kontrollitavate kriteeriumitega, nagu süsteemi projekteeritud jõudlus ja veekasutuse aastaaruandekohane süsteemiga liitunud inimeste arv.

Erandina käsitatakse ÜVVKna ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3 ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille omavalitsusüksus on kinnitatud ÜVVK AKga määranud ÜVVK osaks. Nimetatud säte võimaldab ÜVVK küsimusi reguleerida rohkem kohalikul tasandil, arvestades seejuures, et KOKSi § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada muu hulgas ka veevarustust ja kanalisatsiooni. Seega saab süsteem olla vaikimisi ÜVVK osa nii siis, kui süsteemi projekteeritud jõudlus on enam kui 10 m3 ööpäevas ja see on mõeldud vähemalt 50 inimese teenindamiseks, kui ka väiksem süsteem, kui omavalitsusüksus on teinud sellekohase otsuse ning see on määratud ÜVVK AKs ÜVVKks.

Seaduses on sätestatud, et ehitised ja seadmed, mida ei loeta selles seaduses ÜVVKks ( § 4)  ja mille haldamiseks ei ole määratud vee-ettevõtjat ning mis liidetakse olemasoleva ÜVVKga, et tagada ÜVVK teenuse nõuetekohane osutamine, loetakse olemasoleva ÜVVK kui peaasja oluliseks osaks AÕSi § 107 lõike 2 tähenduses. Täiendus on vajalik, et tagada ÜVVK teenuse järjepidev osutamine ja teenuse kontrollitud kvaliteet. Oluline on tagada, et vee-ettevõtjal oleks ülevaade kogu ÜVVKst, mille kaudu ta teenust osutab, ja ka vastutus selle eest. Samas ehitiste ja seadmete omanikul, mis loetakse olemasoleva ÜVVK oluliseks osaks AÕSi tähenduses, on õigus õiglasele hüvitisele selle asja tegeliku väärtuse ulatuses olemasoleva ÜVVKga liitmisele eelneva seisuga.

Liitumispunkt ( § 5)  on ÜVVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga, määrates ÜVVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVVK oluline osa.

Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku kokkuleppel.

Liitumispunkt tuleb määrata nii, et see ei tooks tarbimiskoha omanikule ega vee-ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning tagaks vee-ettevõtjale vaba juurdepääsu ÜVVK rajatistele.

Kui liitumispunkt määratakse tarbimiskoha kinnisasjale, on kinnisasjal paiknev ÜVVK osa liitumislepingust tuleneva õiguse teostamise vahend tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 2 tähenduses ja kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma selle paiknemist oma kinnisasjal. Liitumislepingu lõppemisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda selle lõike esimeses lauses nimetatud ÜVVK osa kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt.

Vee-ettevõtja  ( § 6) on eraõiguslik juriidiline isik, kelle omavalitsusüksus on määranud ÜVVK teenuse osutajaks. Kehtiva ÜVVK seaduse järgi oli vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Mõiste vajas muutmist, kuna oluline on, et vee-ettevõtjana saab määratleda vaid isiku, kelle on kohaliku omavalistuse volikogu määranud teenust osutama, kuna KOKSi § 6 lõike 1 alusel on veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vee-ettevõtjaks saab omavalitsusüksuse määramata isik olla üksnes erandkorras eelnõu § 28 kohaselt. Kuid sel juhul laienevad vee-ettevõtjale üksnes ÜVVKSist tulenevad kohustused ja nõuded, aga mitte vee-ettevõtjale kohalduvaid õigused 

Tarbija  ( § 7) on isik, kes kasutab ÜVVK teenust. Kehtivas ÜVVKSis puudus tarbija mõiste, kuid seda asendas kliendi mõiste. Kuna klient oli sõnastatud kinnistu mõiste kaudu, mis ei ole kooskõlas asjaõigusseaduse terminoloogiaga, on mõiste ümber sõnastatud. 

Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon  ( § 8) on ehitiste ja seadmete süsteem tarbimiskoha veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ÜVVK hulka ja see eristatakse ÜVVKst, kuna määrab nii vee-ettevõtja kui ka tarbija vastutuse ulatuse. Vee-ettevõtja vastutab ÜVVK eest ning tarbija vastutab oma veevärgi ja kanalisatsiooni eest. 

Tööstus- ja tootmisettevõtja ( § 9 ) on  tööstuse või muu tootmisega tegelev eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Tööstus- ja tootmistegevusena ei käsitata eelnõus edasimüüki ja teenindust. 

ÜVVK teenus   ( § 10) on tarbija joogiveega varustamine kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reovee või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse korral puhastamine. Oluline on rõhutada, et ÜVVK teenust osutatakse kuni liitumispunktini, kuna tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ÜVVK hulka. 

Purgimisteenus ( § 11)  on reovee kogumismahutist reovee väljapumpamise, äraveo ja puhastamise teenus.

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 30.06.2023, 1)

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 06.07.2023, 2) võeti LKS .-s kasutusele uued terminid

„Natura asjakohane hindamine“ (LKS § 69.1)  ja „Natura erandi tegemise menetlus“.(LKS § 69.7). Seletuskirja eelnõust: 

"Iseenesest ei ole termin valdkonna praktikas uus, kuna terminit „Natura hindamine“ eelhindamist ja asjakohast hindamist hõlmava mõistena ja „Natura asjakohane hindamine“ on kasutatud selgitustes [Viide 6: https://www.envir.ee/et/keskkonnakorraldus/moju-hindamine/keskkonnamoju-hindamine/natura-hindamine.] ja juhenddokumentides [Viide 7: https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf.] ka varemgi, kuid kuna need on seni olnud KMH ja KSH koosseisus, pole õigusaktides neid määratletud. Natura erandi tegemise menetlusega nähakse ette protseduur juhtumiteks, kui on põhjendatud lubada Natura ala terviklikkust kahjustavat tegevust."

01.09.2023 jõustuvad uued terminid Kohtuekspertiisiseaduses (RT I, 03.02.2023, 1)

1) Ekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes põhjendatud eksperdiarvamus, mis vormistatakse vastavalt konkreetse menetluse nõuetele. ( § 2 lg1 ja2)

2) Tasuline ekspertiis on vaid ekspertiisiasutuses kohtueksperdi poolt tehtav ekspertiis, mille sisu ja eesmärk ei erine ekspertiisist, kuid mis ei ole määratud menetleja poolt ja mis ei ole seotud menetlusasjaga. ( § 12)

3) Uuring ei ole iseseisvalt vormistatav eksperdi arvamus, uuring on ekspertiisi osa ja selle tulemus ning sisu kajastatakse vajadusel ekspertiisiaktis. (§ 2 lg3)

4) Ekspertiisiasutuse lepingupartner on asutus, kes teeb lepingu alusel ja tasu eest EKEI-le ekspertiise või uuringuid. Lepingupartner tagab, et tema töötajad, kes teevad ekspertiise, vastaksid eksperdile esitatavatele nõuetele. Lepingupartnerile võib EKEI ekspertiisi või uuringu tegemise üle anda juhul, kui mingi ekspertiisiliik on ekspertiiside loetelus, aga EKEI ei saa seda ajutiselt või pikema aja jooksul ise teha, või kui muul põhjusel on otstarbekas tellida mingit liiki ekspertiise või uuringuid väljastpoolt EKEI-d.(§ 13) 

5) Menetleja on kohtuekspertiisiseaduse tähenduses üldmõiste kohtu, kohtuniku, prokuratuuri, prokuröri, uurimisasutuse, uurija ning kohtuvälise menetleja kohta ja seda nii kriminaal-, tsiviil-, väärteo- kui halduskohtumenetluses.

6) Registreeritud eraekspert on senine riiklikult tunnustatud ekspert, kelleks on sellise valdkonna, kus vajatakse eksperdiarvamust ja millega EKEI-s ei tegelda, kõrgetasemeline spetsialist, kes on avaldanud soovi sellist ekspertiisi teha ning on nõuetele vastavuse kontrollimise järel kantud vastavasse nimekirja. ( § 24 )

7) Registreeritud eraekspertide nimekiri on nimekiri, kuhu kantakse soovi avaldanud ja seaduses sätestatud nõuetele vastavad isikud, keda menetleja saab kasutada ekspertiiside tegemiseks. Nimekiri on informatiivse tähendusega.( § 25)

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega (RT I, 10.02.2023, 3) võeti esmakordselt Eesti õiguses kasutusele terminid välisinvesteering ( § 2) , välisinvestor ( § 3) , sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa ( § 4) .

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) (RT I, 11.03.2023, 19 ) eelnõuga sooviti üle võtta uue terminina kasutusele kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv. Menetluse käigus jäeti välja  eelnõu algses tekstis pakutud KarS §-ga 47.1 (kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv) ning kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvide sätestamise võimalus nähakse ette KarS § 47 lõikes 4.

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (RT I, 21.11.2023, 1) nähakse ette KMS § 36.1 lõikes 1  uus mõiste – piiriülene makse. Uue mõiste kasutusele võtmine on tingitud 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuvast nõukogu direktiivist (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded. Direktiiv sisustab piiriülese makse mõiste käibemaksuga maksustamise kontekstis.