JAANUAR 2025

01.01.2025 jõustub 

Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (pädevuse andmine Ravimiametile)

 RT I, 20.11.2024, 1

RT seadusuudis

Praegu tegeleb meditsiiniseadmete valdkonnaga Terviseamet ja ravimitega Ravimiamet. Kuna ravimid ja meditsiiniseadmed on mõlemad oma olemuselt ja Euroopa Liidu õiguse tähenduses tooted, on mõistlik, et nendega tegeleb sama asutus. Muudatusega viiakse meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus ühest riigiasutusest (Terviseametist) teise riigiasutusse (Ravimiametisse). Koos ülesannetega viiakse Ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes seni on Terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud. Seega on tagatud ülesannete järjepidev täitmine. Ettevõtjatel ja kasutajatel tuleb kohaneda teise asutuse poole pöördumisega, kuid pakutav teenus jääb samaks.

Lisaks valdkonna üleminekule muudetakse ka, et pädev asutus küsib täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral. Seeläbi saab vähendada nii tervishoiuasutuste halduskoormust kui ka pädeva asutuse töökoormust. Samuti on kehtiva õiguse rakendamisel selgunud, et pädeva asutuse õigus määratleda meditsiiniseadmeid tuleks õigusselguse huvides seaduses taastada. Pädeva asutuse õigus öelda, milline toode on meditsiiniseade, on võtmeküsimus ja sellise sätte puudumine takistab andmast ettevõtjatele vajalikku kindlust. Muudatusega täpsustatakse ka uuringu sponsori poolt taotluse erialase hindamise tasu maksmise korda selliselt, et sponsoril tuleb tasu maksta alles pärast seda, kui Ravimiamet on taotluse menetlusse võtnud, vältides sellega võimalikke olukordi, kus pädeval asutusel tuleb ette makstud tasu tagastada.

Samuti antakse eelnõuga Terviseametile riikliku ja haldusjärelevalve teostamiseks ligipääs tervise infosüsteemi andmetele.

01.01.2025 jõustub 
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

RT I, 03.12.2024, 2

RT seadusuudis

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega lihtsustatakse  väikeettevõtjate tegutsemist teistes liikmesriikides, võrdsustades liikmesriigis asukohta mitteomavate ettevõtjate ja asukohta omavate ettevõtjate käibemaksukohustuse tekkimisega seotud õigused ja kohustused.

Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks kalendriaasta käive EL-is, sealhulgas Eestis, kokku ei ületa 100 000 eurot ja käive teises liikmesriigis, kus ettevõtja soovib käibemaksuvabastust rakendada, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

 Muudetakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestamise aluseid  Loetelu tehingutest, mis arvatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse, sätestatakse KMSi § 19.1 lõikes 3. Võrreldes kehtiva korraga lisatakse piirmäära arvestusse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja käive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga. Juhuslikud tehingud on sellised tehingud, mis ei kuulu isiku tavapärase kutsetegevuse hulka ning millel on ettevõtja kogukäibe suhtes vaid teisejärguline või juhuslik tähtsus (Euroopa Kohtu kohtuasi C-716/18). Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet. Kuna piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht on Eestis, jääb võrreldes kehtiva korraga käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMSi § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus või transpordivahendi lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule. Isikul ei teki siiski maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu tema käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.

KMS § 16 lg 2 p 3 muudatustega tuleb maksustada ka ehitise esmast võõrandamist pärast kasutuselevõttu, kui kasutuselevõtust ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Uue ehitise käsitluse muutmise eesmärk on vähendada olukordi, kus uus ehitis võetakse näilikult kasutusele ning mõne aja pärast müüakse käibemaksu tasumata. Sama põhimõtet rakendatakse ka ehitisele, mis on oluliselt parandatud. Sel juhul tuleb ehitist maksustada, kui see võõrandatakse aasta jooksul pärast parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu.

01.01.2025 jõustub
Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel)

RT I, 11.12.2024, 1

RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on muuta ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldus paindlikumaks, võimaldades reguleerida teenuse mahtu ja sisu vastavalt sihtrühma vajadustele. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning teenuse sisu ja mahtu vastavalt vajadusele uuendada.

Lisaks paindlikkusele on muudatuse eesmärk luua ühtne arusaam ja raamistik teenuse sisust, tagades seeläbi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi kvaliteedi ja parema seotuse tervishoiuteenuste üldise korraldamisega. Selle saavutamiseks viiakse teenuse korraldamine ja rahastamine TerK-i (Tervisekassa). Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev õendusabi lisatakse TerK-i tervishoiuteenuste loetellu.

01.01.2025 jõustub
Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus (vaimse tervise teenus)

RT I, 11.12.2024, 2

RT seadusuudis

01.01.2025 jõustub

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (pensionäritoetus)

Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt esile Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad, milleks on suuremahulisest konventsioonilisest sõjakonfliktist tulenev relvastuse ja laskemoona nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjavarudes.
Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorraga kiirelt kohaneda ja seda toetab ka Euroopa Liit (edaspidi ka EL) eri meetmetega. Eesti kaitsetööstusel peab olema võimalus selle muutusega kaasas käia.
Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Eelnõuga kavatsetakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad tegevusluba taotleda. Muudatuse eesmärk ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid reegleid täpsustada, kuna eelmise seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes olevate riikide ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda.
Lisaks muudetakse seadusega relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist. Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea.

Seadusega täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku uue kriminaalmenetluse alustamist välistava asjaoluga, et inimesed saaksid loovutada Politsei- ja Piirivalveametile ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi.

01.01.2025 jõustub 

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) 

RT I, 18.10.2024, 1

RT seadusuudis

Seadusega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist. Seadusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes toetusvajaduselt on sarnased äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringset erihooldusteenust kasutavate inimestega, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus ja kes vajavad kas päevasel ajal või ka ajutiselt ööpäevaringset teenus

01.01.2025 jõustub 

Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 

RT I, 27.09.2024, 1  

RT seadusuudis

Seadusega vähendatakse koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Välisteenistusse värbamisel tehakse erisus, mis võimaldab tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50 protsendi ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik.

01.01.2025 jõustub (osal. 01.06.2025, 01.09.2025, 01.01.2026, 01.01.2027, 01.01.2028, 01.01.2031) 

Mootorsõidukimaksu seadus 

RT I, 17.08.2024, 1

RT seadusuudis

Seadusega kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavaid sõidukeid ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

01.01.2025 jõustub (osal. 01.01.2026, 01.01.2027) 

Tulumaksuseaduse muutmise seadus 

RT I, 14.08.2024, 1

RT seadusuudis

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

RT I, 30.12.2024, 1

Justiitsministeerium  nimetatakse ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks. Siseministeerium saab enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise.   Lisaks muudetakse seadusega riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse 1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue

01.01.2025 jõustub

Tolliseaduse muutmise seadus

RT I,.30 12.2024,2

Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

RT I, 31.12.2024, 1

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

RT I,.31.12.2024,3

RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on parandada lastekaitsesüsteemi pakutavat abi vajavate laste märkamist, nende abini jõudmist ja abistamist, täpsustada lastekaitsetööks vajaliku andmevahetuse aluseid ja korda ning pakkuda riigipoolset stabiilset tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kollektiivse esindushagi menetluse loomine)

RT I,.31.2.2024,5

RT seadusuudis

Muudatused on tehtud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ ülevõtmisega. Direktiivi eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused.

Seadusega luuakse kollektiivse esindushagi menetlus, mida on võimalik kasutada juhtudel, kui ettevõtja poolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve. Näiteks võib kollektiivse esindushagi menetlus olla otstarbekas olukordades, kus paljudele tarbijatele individuaalselt ettevõtja sama rikkumise tulemusena tekkinud kahju on piisavalt väike, et üksiktarbijal puuduks huvi iseseisvalt oma nõude kohtumenetluses maksmapanemiseks. Menetlus kujundatakse selliselt, et esindushagi lahendamisel kindlaksmääratud õiguskaitsevahendi kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks ei pea tarbija ise algatama täitemenetlust, vaid seda teeb pädev üksus, kes esitas kohtule kollektiivse esindushagi.

Andmekogu vastutav töötleja teeb oma veebilehel iga aasta 25. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ artikli 11 lõikes 2 nimetatud teabe teekasutustasu kohta.( LS § 190.9 lg4.1)

01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust 30.12.2024)

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus 

Liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus

RT I, 29.06.2024, 4

01.04.2025 jõustub osaliselt (jõust. 22.12.2024, osal. 01.01.2025, 01.01.2026)
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 12.12.2024, 2
RT seadusuudis

JUULI 2025

Seaduse eesmärk on eemaldada erasektoris e-arvete levikul ilmnenud takistused ja soodustada nende kasutamisel ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist.

Raamatupidamiskohustuslane, kes soovib, et talle esitatakse üksnes masintöödeldavaid arveid (edaspidi e-arve), või e-arvete käitlemise teenuse osutamiseks temaga asjakohase lepingu sõlminud isik edastab selle kohta info äriregistrile. Äriregister märgib raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks ja täiendab tema andmeid registris vastava e-arve käitleja tunnuse või muu e-arve vastuvõtu kanali andmetega.

Äriregistris e-arve vastuvõtjaks märgitud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist. Eeldatakse, et e-arve on vormistatud nõuetekohaselt, kui see vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Pooled võivad kokku leppida muu asjakohase standardi kasutamises.”

01.07.2025 jõustub (osal. 01.01.2026, 01.01.2029) Julgeolekumaksu seadus RT I, 02.01.2025, 2