01.01.2025 jõustuvad seadused
xLaw õigusteabe rakendust kasutab enam kui 3500 Eesti juristi. xLaw seaduse redaktsioonivõrdlus võimaldab kiiret ja mugavat ülevaadet seaduste viimastest muudatustest ning ka seletuskirjad on toodud sätetepõhiselt otse paragrahvide juures.
xLaw proovimiseks ja tellimiseks võta ühendust: xlaw@extendlaw.com
Vaata klientide tagasisidet siit.
Rohkem infot xLaw kohta- vaata siit
01.01.2025 jõustuvad uued seadused
01.01.2025 jõustub (osal 01.06.2025, 01.09.2025, 01.01.2026, 01.01.2027, 01.01.2028, 01.01.2031) Mootorsõidukimaksu seadus RT I, 17.08.2024, 1
Seadusega kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavaid sõidukeid ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.
Sõiduautode iga-aastase maksu ja registreerimistasu määrad koosnevad kolmest osast: baasosast, massiosast ja CO2 eriheite osast.
Transpordiameti mootorsõidukimaksu kalkulaator - vaata siit.
2025. aasta riigieelarve seadusega (RT I, 23.12.2024, 14) kehtestati sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olevaks kuumääraks 820 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu senise 239,25 euro asemel vähemalt 270,6 eurot kuus.01.01.2025 jõustuvad seaduste muutmise seadused
Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (pädevuse andmine Ravimiametile) (RT I, 20.11.2024, 1) viiakse meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus ühest riigiasutusest (Terviseametist) teise riigiasutusse (Ravimiametisse). Lisaks valdkonna üleminekule muudetakse ka, et pädev asutus küsib täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral. Pädeval asutusel on õigus öelda, milline toode on meditsiiniseade. Muudatusega täpsustatakse ka uuringu sponsori poolt taotluse erialase hindamise tasu maksmise korda selliselt, et sponsoril tuleb tasu maksta alles pärast seda, kui Ravimiamet on taotluse menetlusse võtnud, vältides sellega võimalikke olukordi, kus pädeval asutusel tuleb ette makstud tasu tagastada.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (RT I, 19.12.2024, 1). Ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamisel tehakse muudatused, kaotatakse ettevõtlustulu kõrgem maksumäär. Enne rakendus 20% maksumäär tuludele, mis ei ületanud kalendriaastas 25 000 eurot, ja 40% määr 25 000 kuni 40 000 eurot teenides.
Edaspidi sõltuvad ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid sellest, kas ettevõtlustulu maksu maksja on II sambaga liitunud või mitte. Alates 2025. aastast lisaks ka sellest, kas ta on oma kogumispensioni makse määra vabatahtlikult suurendanud. Ettevõtlustulu maksu määr on ELMS-i §-s 4 tehtavate muudatuste järel kas 20%, 22%, 24% või 26%. Kõigil eelkirjeldatud juhtudel jaotatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust proportsionaalselt tulu- ja sotsiaalmaksu nominaalsetele maksumääradele. Kuna tulumaksumäär tõuseb 2025. aasta alguses 22%-le, jaotatakse 22/55 tasutud ettevõtlustulu maksust tulumaksu ja 33/55 sotsiaalmaksu jagamise reeglite kohaselt. II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul kantaks kas 2, 4 või 6 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust isiku valitud pensionifondi või tema pensioni investeerimiskontole.
Avalikud on ka ettevõtlustulu maksumaksja andmed ehk inimese nimi, isikukood ning ettevõtluskonto number. Ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostval ettevõttel on edaspidi enne ettevõtluskontole ülekande tegemist võimalus kontrollida maksuhalduri veebilehelt ettevõtluskonto kasutaja esitatud andmete õigsust
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (RT I, 03.12.2024, 2) lihtsustatakse väikeettevõtjate tegutsemist teistes liikmesriikides, võrdsustades liikmesriigis asukohta mitteomavate ettevõtjate ja asukohta omavate ettevõtjate käibemaksukohustuse tekkimisega seotud õigused ja kohustused.
Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei
pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, kui täidetud on
kaks tingimust. Esiteks kalendriaasta käive EL-is, sealhulgas Eestis, kokku ei
ületa 100 000 eurot ja käive teises liikmesriigis, kus ettevõtja soovib
käibemaksuvabastust rakendada, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat
käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära.
Muudetakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestamise aluseid Loetelu tehingutest, mis arvatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse, sätestatakse KMSi § 19.1 lõikes 3. Võrreldes kehtiva korraga lisatakse piirmäära arvestusse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja käive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga. Juhuslikud tehingud on sellised tehingud, mis ei kuulu isiku tavapärase kutsetegevuse hulka ning millel on ettevõtja kogukäibe suhtes vaid teisejärguline või juhuslik tähtsus (Euroopa Kohtu kohtuasi C-716/18). Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet. Kuna piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht on Eestis, jääb võrreldes kehtiva korraga käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMSi § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus või transpordivahendi lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule. Isikul ei teki siiski maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu tema käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.
KMS § 16 lg 2 p 3 muudatustega tuleb maksustada ka ehitise esmast võõrandamist pärast kasutuselevõttu, kui kasutuselevõtust ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Uue ehitise käsitluse muutmise eesmärk on vähendada olukordi, kus uus ehitis võetakse näilikult kasutusele ning mõne aja pärast müüakse käibemaksu tasumata. Sama põhimõtet rakendatakse ka ehitisele, mis on oluliselt parandatud. Sel juhul tuleb ehitist maksustada, kui see võõrandatakse aasta jooksul pärast parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) (RT I, 11.12.2024, 1) eesmärk on muuta ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldus paindlikumaks, võimaldades reguleerida teenuse mahtu ja sisu vastavalt sihtrühma vajadustele. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning teenuse sisu ja mahtu vastavalt vajadusele uuendada.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadusega (vaimse tervise teenus) (RT I, 11.12.2024, 2) luuakse eeldused, et kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadav.
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega (pensionäritoetus) (RT I, 11.12.2024, 3) lõpetatakse pensionäritoetuse maksmise ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning kogukonnas elamise teenust (edaspidi koos ööpäevaringne hooldusteenus) saavatele vanaduspensionäridele.
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse(RT I, 12.12.2024, 1) eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Seadusega muudetakse relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse menetlust. Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea. Seadusega täiendati kriminaalmenetluse seadustikku uue kriminaalmenetluse alustamist välistava asjaoluga, et inimesed saaksid loovutada Politsei- ja Piirivalveametile ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine)( RT I, 18.10.2024, 1) jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist. Seadusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes toetusvajaduselt on sarnased äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringset erihooldusteenust kasutavate inimestega, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus ja kes vajavad kas päevasel ajal või ka ajutiselt ööpäevaringset teenus.
Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 27.09.2024, 1 ) vähendatakse koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Välisteenistusse värbamisel tehakse erisus, mis võimaldab tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50 protsendi ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik. Lähetuses kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase eest makstavat sotsiaalmaksu ei pea seaduse järgi maksma tööandja.
Tulumaksuseaduse muutmise seadusega (osal. Jõust.01.01.2026, 01.01.2027)(RT I, 14.08.2024, 1) muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Alates 2025. aastast suurendatakse kolme aasta jooksul järk-järgult omavalitsustele pensionitulult ja vähendatakse muudelt tuludelt makstavat tulumaksu osa, nii et aastaks 2027 on need võrdselt 10,23 protsenti. Praegu saavad omavalitsused tulumaksu pensionituludelt 2,5 protsenti ja füüsilise isiku muudelt tuludelt 11,89 protsenti.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) RT I, 29.06.2024, 1) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole. Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300 eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole,Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus (RT I,
29.06.2024, 3 ) tõstab 2025. aasta
algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seadusega
muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise
taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja
lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning
relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute
riigilõivumääri. Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu
kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole.
Tulumaksuseaduse muutmise seadus ( RT I,
19.06.2024, 1 ) fikseerib vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise
isiku maksuvaba tulu 776 euro tasemel kuus ehk 9312 euro tasemel aastas.
Seeläbi tagatakse, et vanaduspensioniikka jõudnud füüsilistele isikutele
kohalduv maksuvaba tulu on jätkuvalt suurem kui üldine maksuvaba tulu.
Euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus (RT I,
30.05.2024, 2) kehtestab 1- ja
2-sendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid, mis tähendab seda,
et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse
korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima
viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme
eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa
või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.
Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadusega (jõust 30.12.2024, TMS- 01.01.2025 ) (RT I, 20.12.2024,2) muudetakse kahanevast maksuvabast tulust loobumise aega (ühtne maksuvaba tulu hakkab kehtima 2026. aastast).
Tulumaksuseaduses tõstetakse:
- lähetuse päevaraha ( maksuvaba piirmäär praeguselt 50 eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta ning 32 eurolt 40 euroni iga järgneva päeva kohta) ,
- laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise,
- vastuvõtukulude (maksuvaba piirmäär 50 euroni kuus), reklaamkingituste (maksuvaba piirmäär 21 euroni),
- töötaja majutamise (kuni 500 eurot kuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel) ,
- töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste (senise piirmäära (100 eurot töötaja kohta kvartalis) asemel on maksuvaba piirmäär 400 eurot aastas, kulude loetellu lisati massaažiga otseselt seotud kulutused, piirmäära ulatuses on maksuvabad kulutused hambaravile ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja.
Samuti on maksuvabad kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ( st. et edaspidi võib maksuvaba olla ka selline kulu, mille tegemist töötervishoiu ja tööohutuse seadus otseselt ette ei näe, kuid mis on konteksti arvestades mõistlik ja vajalik).
-mittetulundusühingute kingitud meenete ( kuni 85 euro ulatuses) ,
- isikliku auto kasutamise hüvitist ( hetkel on ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus, siis alates uuest aastast on see 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kuus.).
Täpsustati tervist edendavate teenuste loetelu, millele
tehtavad kulutused on tööandjale maksuvabad, ning lisati MTÜ Freedom Convoy
ühingute nimekirja, kellele juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt Ukraina
heaks annetusi.
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seadusega ( RT I, 19.12.2024, 2) luuakse erand, mille kohaselt võib väikeses koguses turustatavat vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida ja pakendada erinevalt seni nõutust. Seejuures tuleb jälgida, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist. Samuti luuakse seadusega uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Seega saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali. Samuti luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus.
Riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadusega (RT I, 20.12.2024, 1) tõstetakse Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 eurole ning ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (RT I,
23.12.2024, 12) vastuvõtmine on tingitud Euroopa Kohtu
8. septembri 2022. aasta otsusest nr C-614/20, milles leiti, et teatud
sõitjarühmade ‒
eelkooliealiste laste ja puudega inimeste ‒
tasuta vedamise kohustuse panemisel tuleb Euroopa Liidu otsekohalduva määruse
(EÜ) nr 1370/2007 kohaselt ettevõtjale hüvitada kohustuse täitmisest
tulenev finantsmõju. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 34 ei olnud selle poolest kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega. Uue seadusega ei muutu tasuta
sõidu õigust omavate inimeste ring, küll aga tuleb kommertsbussifirmadel
riigilt hüvitise saamiseks kontrollida reisijate tasuta sõidu õigust tõendavat
dokumenti ning toetuse taotlemisel esitada muu hulgas nullpiletiga sõitnud
inimeste kohta andmeid.
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I, 30.12.2024, 1) nimetatakse Justiitsministeerium ümber nimetatakse ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks. Siseministeerium saab enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise. Lisaks muudetakse seadusega riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse 1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue
Tolliseaduse muutmise seadusega ( RT I,.30 12.2024,2) tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse ameti erivahendite loetelu ja lisatakse sellesse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Lisaks antakse ameti vormiriietuse kandmise õigus ka peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele.
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (RT I,
31.12.2024, 1) eesmärk on vähendada sõidukite kadu ja suunata kõik
kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse töötlemisrajatisse. Liiklusseaduse
muudatuste eesmärk on kaotada sõiduki registrikande peatamise regulatsioonSõiduk
lubatakse liiklusregistrist kustutada
juhul, kui sõiduk ei ole enam kättesaadav omanikule või tema volitatud
esindajale lammutustõendi esitamiseks.
Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,.31.12.2024,3 ) eesmärk on parandada lastekaitsesüsteemi pakutavat abi vajavate laste märkamist, nende abini jõudmist ja abistamist, täpsustada lastekaitsetööks vajaliku andmevahetuse aluseid ja korda ning pakkuda riigipoolset stabiilset tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) (RT I,.31.2.2024,5) muudatused on tehtud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ ülevõtmisega. Direktiivi eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused. Seadusega luuakse kollektiivse esindushagi menetlus, mida on võimalik kasutada juhtudel, kui ettevõtja poolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve. Näiteks võib kollektiivse esindushagi menetlus olla otstarbekas olukordades, kus paljudele tarbijatele individuaalselt ettevõtja sama rikkumise tulemusena tekkinud kahju on piisavalt väike, et üksiktarbijal puuduks huvi iseseisvalt oma nõude kohtumenetluses maksmapanemiseks. Menetlus kujundatakse selliselt, et esindushagi lahendamisel kindlaksmääratud õiguskaitsevahendi kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks ei pea tarbija ise algatama täitemenetlust, vaid seda teeb pädev üksus, kes esitas kohtule kollektiivse esindushagi.
01.01.2025 jõustub osaliselt Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (RT I, 30.06.2023, 107) ( jõust 01.01.2024, osal 01.01.2023, 01.07.2023 ja 01.01.2025)
Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks. See tähendab, et äriühingud peavad 2025. aastast hakkama regulaarselt jaotatavatelt dividendidelt tasuma tulumaksu 22%.
2025. aastast kohaldub krediidiasutuste avansilistele maksetele 18% määr senise 14% määra asemel. 2024. aasta neljanda kvartali avansilist makset, mille tasumise tähtaeg on 2025. aasta 10. märts, maksustatakse 2024. aastal kehtiva 14% määraga.
01.01.2025 jõustub osaliselt Käibemaksuseaduse muutmise seadus
(RT I, 01.07.2023, 2) (jõust 01.01.2024 , osaliselt 01.01.2025).
Alates 2025.a maksustatakse majutus ja majutus koos hommikusöögiga senise 9% asemel 13%-lise käibemaksumääraga ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5%-lt uuesti 9%-le.
01.01.2025 jõustub osaliselt Maamaksuseaduse muutmise seadus
(RT I, 30.06.2024, 1) (jõust 01.01.2026, osaliselt 01.07.2024, 01.01.2025, 01.03.2025)
Seadusega kehtestatakse esiteks elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalseks maksumääraks 1,0% maa maksustamishinnast praeguse 0,5% asemel ning teiseks kehtestatakse muu maa maksimaalseks maksumääraks 2,0% maa maksustamishinnast praeguse 1,0% asemel. Muudatused rakenduvad esmakordselt 2025. a maamaksu suhtes.
Kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
2025. aastal maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline
piirmäär 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem
kui 20 eurot. See tähendab, et kui 2025. aasta maamaksusumma on vähemalt
50% suurem eelmise ehk 2024. aasta maksusummast, siis suureneb maksusumma 50%.
Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis suureneb maamaksusumma 20 euro võrra, kuid
mitte rohkem kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud
maamaksusummani.
01.01.2025 jõustub osaliselt Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus ( jõustus 01.01.2024, osaliselt 01.05.2024, 01.01.2025 ja 01.01.2026) (RT I, 01.07.2023, 1)
01.01.2025 tõusevad nii alkoholi kui ka tubakatoodete aktsiisimäärad 5%. Näiteks õlle aktsiis on 14 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 106,00 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.
01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust. 30.06.2024, 01.07.2024) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus RT I, 21.06.2024, 2 , millega muudeti tubakaseadust. Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja teatab iga aasta 31. märtsiks Terviseametile andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete müügikogused tootemarkide ja -liikide kaupa eelmise kalendriaasta kohta. Elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid, sealhulgas nikotiinisisalduseta sigarette või nende täitepakendeid, võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis tootev ettevõtja esitab kuus kuud enne toote kavandatavat turuleviimist või iga olulise muudatuse puhul Terviseametile elektroonilises vormis aruande. Muudetakse tubakaseadusel alusel tehtavate toimingute riigilõive.
01.01.2025 ja 01.02.2025 jõustub osaliselt Ravikindlustuse seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse
ennetamine) (jõust. 15.05.2024) RT I,
02.05.2024, 3
Jõustub Ravikindluse seaduse uus § 49.1- Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis. Kuni 2024. aasta 31. detsembrini kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ning tõendatult tasutud summade hüvitamisel kohaldab Tervisekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel ja menetlemisel käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 31. detsembrini
01.02.2025 jõustub , et kindlustatud isiku endisel tööandjal või füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole kohustust teha töövõimetuslehele omapoolseid kandeid, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist ( RaviKS § 53lg 4.2= Töövõimetuslehele omapoolse märke tegemisega kinnitab tööandja isiku õigust töövõimetushüvitisele. Lõppenud töösuhte korral ei tea aga tööandja üldjuhul oma endisest töötajast midagi. Edaspidi maksab Tervisekassa sellisel juhul (kui inimesel puudub tööandjapoolne kindlustus, st tal ei ole töösuhet) isikule järglehtede hüvitised välja vaid esmase töövõimetuslehe kinnituse alusel. Seega, kui arst on järglehe lõpetanud, varasem töövõimetusleht on tööandja poolt kinnitatud, aga töösuhe on lõppenud ja uut töösuhet veel ei ole, suunatakse leht siiski hüvitamisele.
01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust. 01.01.2024, osal. 01.01.2026) Liiklusseaduse
ja autoveoseaduse muutmise seadus RT I,
22.12.2023, 1
Andmekogu vastutav töötleja teeb oma veebilehel iga aasta 25. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ artikli 11 lõikes 2 nimetatud teabe teekasutustasu kohta. (LS § 190.9 lg4.1)
01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust. 01.07.2024, osal. 01.01.2024 ja
01.06.2024) Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus RT I, 30.12.2023, 1, millega muudeti sõidukite
ja maastikuautode registreerimise riigilõive.
2025.aastal on tunnitasu alammäär 5,31 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot ( Vabariigi Valitsuse määrus ,RT I, 21.12.2024, 26)
1.jaanuarist 2025 hakkab kehtima uus tegevusalade
klassifikaator EMTAK 2025. Sellest kuupäevast tuleb esmakande esitamisel
registrile ja majandusaasta aruannetes valida tegevusala kood EMTAK 2025 järgi.
Vaata siit https://abiinfo.rik.ee/emtak/emtak2025
Asutusesisene teavituskanal rikkumisteadete vastuvõtmiseks
Juriidilised isikud, kus töötab 50–249 töötajat, peavad hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks looma asutusesisese teavituskanali, mis võimaldab töötajatel ja teistel ettevõttega seotud inimestele konfidentsiaalselt teavitada ettevõtet tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest. See tähendab, et rikkumisest teavitajal peab olema võimalik esitada rikkumisteade näiteks posti, kaebusepostkasti või veebiplatvormi kaudu, sealhulgas sisevõrgu või interneti või ka selleks otstarbeks loodud rakenduse kaudu, või suuliselt vihjetelefoni, muu häälsõnumiga või mõlema kaudu Teavitustele tohib olla ligipääs üksnes selleks määratud isikul või üksusel ning e-post, telefoninumber või veebilahendus peab võimaldama, et kõrvalisetel isikutel puudub ligipääs rikkumise teavitust puudutavale infole.(Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus ( RT I, 30.05.2024, 1) § 23)
01.01.2025 jõustub Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määruse nr 72 „Pakendiregistri põhimäärus” muutmine
Ettevõtted, kes lasevad Eesti turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid ja joogitopse, peavad alates 01.01.2025 esitama pakendiregistrile andmed turule lastud toidupakendite ja joogitopside massi kohta.
Lisaks jõustub nõue, et uuest aastast tuleb esitada andmed ka Eesti turule lastud ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite massi ja neis sisalduva ringlusesse võetud plasti massi kohta, esitades andmed eraldi joogipudelite, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), ja muude plastist joogipudelite kohta .
Ettevõtted peavad esitama eelpool nimetatud andmed 2025. aasta 31. märtsiks, kuid andmed peavad olema 2024. aasta kohta.
Kõiki 2025 jõustavaid seaduseid vaata siit
Vaata, mis on seadustes muutunud (Näidatakse ainult neid §, mis on muutunud; punasega kustutatud ja rohelisega uued sätted):Alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Asjaõigusseaduse rakendamise
seadus
Avaliku teabe seadus
Avaliku teenistuse seadus
Ehitusseadustik
Ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seadus
E-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seadus
Elektroonilise side seadus
Eluruumide erastamise seadus
Ettevõtlustulu lihtsustatud
maksustamise seadus
Euro kasutusele võtmise ja
eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadus
Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seadus
Finantsinspektsiooni seadus
Hädaolukorra seadus
Isikuandmete kaitse seadus
Jäätmeseadus
Kaitseväe korralduse seadus
Kaitseväeteenistuse seadus
Karistusseadustik
Keskkonnaseadustiku üldosa
seadus
Kinnisasja avalikes huvides
omandamise seadus
Kohalike maksude seadus
Kohanimeseadus
Konkurentsiseadus
Konsulaarseadus
Krediidiinkassode ja
-ostjate seadus
Kriminaalmenetluse seadustik
Käibemaksuseadus
Lastekaitseseadus
Lennundusseadus
Liikluskindlustuse seadus
Liiklusseadus
Looduskaitseseadus
Lõhkematerjaliseadus
Maa hindamise seadus
Maakatastriseadus
Maakorraldusseadus
Maamaksuseadus
Maaparandusseadus
Maapõueseadus
Maareformi käigus
kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus
Maareformi seadus
Maksukorralduse seadus
Meditsiiniseadme seadus
Metsaseadus
Narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus
Notariaadiseadus
Perehüvitiste seadus
Perekonnaseisutoimingute
seadus
Planeerimisseadus
Puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seadus
Rahvastikuregistri seadus
Rahvatervise seadus
Rahvusvahelise sanktsiooni
seadus
Ravikindlustuse seadus
Reklaamiseadus
Relvaseadus
Riigilõivuseadus
Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadus
Riigivaraseadus
Riikliku pensionikindlustuse
seadus
Ruumiandmete seadus
Sotsiaalhoolekande seadus
Sotsiaalmaksuseadus
Strateegilise kauba seadus
Taimede paljundamise ja
sordikaitse seadus
Tarbijakaitseseadus
Tervishoiuteenuste
korraldamise seadus
Tolliseadus
Toote nõuetele vastavuse
seadus
Tsiviilkohtumenetluse
seadustik
Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus
Tsiviilseadustiku üldosa
seadus
Tubakaseadus
Tuleohutuse seadus
Tulumaksuseadus
Täitemenetluse seadustik
Tööturumeetmete seadus
Vabariigi Valitsuse seadus
Vedelkütuse seadus
Vereseadus
Võlaõigusseaduse,
tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seadus
Välissuhtlemisseadus
Välisteenistuse seadus
Väärteomenetluse seadustik
Ühistranspordiseadus
.jpg)