01.01.2025 jõustub 25 Riigikogu poolt vastu võetud seadust (sh 23 seaduste muutmise seadust). Lisaks jõustuvad mitmed varem jõustunud seaduste muudatused osaliselt 01.01.2025. Kokku on muudetud 86 seadust.
xLaw õigusteabe rakendust kasutab enam kui 3500 Eesti juristi.
xLaw seaduse redaktsioonivõrdlus võimaldab kiiret ja
mugavat ülevaadet seaduste viimastest muudatustest ning ka seletuskirjad on toodud sätetepõhiselt otse paragrahvide
juures.
xLaw proovimiseks ja tellimiseks võta ühendust: xlaw@extendlaw.com
Vaata klientide tagasisidet siit.
Rohkem infot xLaw kohta- vaata siit
01.01.2025
jõustuvad uued seadused
01.01.2025 jõustub (osal 01.06.2025, 01.09.2025,
01.01.2026, 01.01.2027, 01.01.2028, 01.01.2031) Mootorsõidukimaksu seadus
RT I,
17.08.2024, 1
Seadusega kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mis hakkab
koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris
registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute
liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavaid
sõidukeid ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.
Sõiduautode iga-aastase maksu ja registreerimistasu määrad
koosnevad kolmest osast: baasosast, massiosast ja CO2 eriheite osast.
Transpordiameti mootorsõidukimaksu kalkulaator - vaata siit.
2025. aasta riigieelarve seadusega (
RT I, 23.12.2024, 14) kehtestati sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olevaks kuumääraks 820 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu senise 239,25 euro asemel vähemalt 270,6 eurot kuus.
01.01.2025
jõustuvad seaduste muutmise seadused
Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadusega (pädevuse andmine Ravimiametile) (RT I,
20.11.2024, 1) viiakse meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus
ühest riigiasutusest (Terviseametist) teise riigiasutusse (Ravimiametisse). Lisaks
valdkonna üleminekule muudetakse ka, et pädev asutus küsib täiendavaid andmeid
ja dokumente üksnes vajaduse korral. Pädeval asutusel on õigus öelda,
milline toode on meditsiiniseade. Muudatusega täpsustatakse ka uuringu sponsori
poolt taotluse erialase hindamise tasu maksmise korda selliselt, et sponsoril
tuleb tasu maksta alles pärast seda, kui Ravimiamet on taotluse menetlusse
võtnud, vältides sellega võimalikke olukordi, kus pädeval asutusel tuleb ette
makstud tasu tagastada.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja
maksukorralduse seaduse muutmise seadus (RT I,
19.12.2024, 1). Ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamisel tehakse muudatused, kaotatakse ettevõtlustulu kõrgem
maksumäär. Enne rakendus 20% maksumäär
tuludele, mis ei ületanud kalendriaastas 25 000 eurot, ja 40% määr 25 000 kuni
40 000 eurot teenides.
Edaspidi
sõltuvad ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid sellest,
kas ettevõtlustulu maksu maksja on II sambaga liitunud või mitte. Alates 2025.
aastast lisaks ka sellest, kas ta on oma kogumispensioni makse määra
vabatahtlikult suurendanud. Ettevõtlustulu maksu määr on ELMS-i §-s 4 tehtavate
muudatuste järel kas 20%, 22%, 24% või 26%. Kõigil eelkirjeldatud juhtudel
jaotatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust proportsionaalselt tulu-
ja sotsiaalmaksu nominaalsetele maksumääradele. Kuna tulumaksumäär tõuseb 2025.
aasta alguses 22%-le, jaotatakse 22/55 tasutud ettevõtlustulu maksust tulumaksu
ja 33/55 sotsiaalmaksu jagamise reeglite kohaselt. II sambaga liitunud
ettevõtluskonto kasutaja puhul kantaks kas 2, 4 või 6 protsendipunkti
ettevõtlustulu maksust isiku valitud pensionifondi või tema pensioni
investeerimiskontole.
Avalikud on ka
ettevõtlustulu maksumaksja andmed ehk inimese nimi, isikukood ning
ettevõtluskonto number. Ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostval ettevõttel on
edaspidi enne ettevõtluskontole ülekande tegemist võimalus kontrollida
maksuhalduri veebilehelt ettevõtluskonto kasutaja esitatud andmete õigsust
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise
seadusega (RT I, 03.12.2024, 2) lihtsustatakse väikeettevõtjate
tegutsemist teistes liikmesriikides, võrdsustades liikmesriigis asukohta
mitteomavate ettevõtjate ja asukohta omavate ettevõtjate käibemaksukohustuse
tekkimisega seotud õigused ja kohustused.
Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei
pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, kui täidetud on
kaks tingimust. Esiteks kalendriaasta käive EL-is, sealhulgas Eestis, kokku ei
ületa 100 000 eurot ja käive teises liikmesriigis, kus ettevõtja soovib
käibemaksuvabastust rakendada, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat
käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära.
Muudetakse maksukohustuse tekkimise piirmäära
arvestamise aluseid Loetelu tehingutest,
mis arvatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse, sätestatakse KMSi
§ 19.1 lõikes 3. Võrreldes kehtiva korraga lisatakse piirmäära arvestusse
kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja
käive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga. Juhuslikud tehingud on sellised
tehingud, mis ei kuulu isiku tavapärase kutsetegevuse hulka ning millel on
ettevõtja kogukäibe suhtes vaid teisejärguline või juhuslik tähtsus (Euroopa
Kohtu kohtuasi C-716/18). Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet.
Kuna piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht
on Eestis, jääb võrreldes kehtiva korraga käibe piirmäära arvestusest välja
näiteks KMSi § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust
(näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus või transpordivahendi
lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või
piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule.
Isikul ei teki siiski maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu
tema käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga
maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.
KMS § 16 lg 2 p 3 muudatustega tuleb maksustada ka ehitise
esmast võõrandamist pärast kasutuselevõttu, kui kasutuselevõtust ei ole
möödunud rohkem kui üks aasta. Uue ehitise käsitluse muutmise
eesmärk on vähendada olukordi, kus uus ehitis võetakse näilikult kasutusele
ning mõne aja pärast müüakse käibemaksu tasumata. Sama põhimõtet rakendatakse
ka ehitisele, mis on oluliselt parandatud. Sel juhul tuleb ehitist maksustada,
kui see võõrandatakse aasta jooksul pärast parendamisele järgnevat
taaskasutuselevõttu.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamisel) (RT I,
11.12.2024, 1) eesmärk on muuta ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel
pakutava iseseisva õendusabi korraldus paindlikumaks, võimaldades reguleerida
teenuse mahtu ja sisu vastavalt sihtrühma vajadustele. Edaspidi on võimalik
osutatavat õendusteenust kohandada ning teenuse sisu ja mahtu vastavalt
vajadusele uuendada.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise
seadusega (vaimse tervise teenus) (RT I,
11.12.2024, 2) luuakse eeldused, et kõikides KOV-ides oleks kodulähedane
psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi seal elavatele inimestele
kättesaadav.
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega
(pensionäritoetus) (RT I, 11.12.2024, 3) lõpetatakse pensionäritoetuse
maksmise ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust
ning kogukonnas elamise teenust (edaspidi koos ööpäevaringne hooldusteenus)
saavatele vanaduspensionäridele.
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse
(
RT I,
12.12.2024, 1) eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist
konkurentsivõimet ja eksporti. Seadusega muudetakse relvaseaduse ja
lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse menetlust. Lõhkematerjaliseaduses
nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba olemas, siis
lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea. Seadusega täiendati kriminaalmenetluse
seadustikku uue kriminaalmenetluse alustamist välistava
asjaoluga, et inimesed saaksid loovutada Politsei- ja
Piirivalveametile ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi.Sotsiaalhoolekande
seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi
muutmine)( RT I, 18.10.2024, 1) jätkatakse hooldusreformi elluviimist
ja omastehooldajate koormuse vähendamist.
Seadusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega
inimestele, kes toetusvajaduselt on sarnased äärmusliku toetusvajadusega
inimeste ööpäevaringset erihooldusteenust kasutavate inimestega, kuid kellel on
võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus ja kes vajavad kas päevasel
ajal või ka ajutiselt ööpäevaringset teenus.
Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadusega (RT I,
27.09.2024, 1 ) vähendatakse koormust erialadiplomaatide ja
koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende
lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Välisteenistusse
värbamisel tehakse erisus, mis võimaldab tähtajaliselt ilma avaliku konkursita
värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu
maksmist jätkatakse 50 protsendi ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise
puhul. Samuti luuakse üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva
töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale
võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik. Lähetuses
kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase eest makstavat
sotsiaalmaksu ei pea seaduse järgi maksma tööandja.
Tulumaksuseaduse
muutmise seadusega (osal. Jõust.01.01.2026, 01.01.2027)(RT I,
14.08.2024, 1) muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise
põhimõtteid. Alates 2025. aastast suurendatakse kolme aasta jooksul
järk-järgult omavalitsustele pensionitulult ja vähendatakse muudelt tuludelt
makstavat tulumaksu osa, nii et aastaks 2027 on need võrdselt 10,23 protsenti.
Praegu saavad omavalitsused tulumaksu pensionituludelt 2,5 protsenti ja
füüsilise isiku muudelt tuludelt 11,89 protsenti.
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) RT I, 29.06.2024, 1) kohaselt tõuseb karistusseadustikus
sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta
algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Väärteo eest kohaldatav
maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole. Liiklusseaduses
sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise
aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus
hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300
eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab
160 eurole,Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus (RT I,
29.06.2024, 3 ) tõstab 2025. aasta
algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seadusega
muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise
taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja
lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning
relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute
riigilõivumääri. Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu
kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole.
Tulumaksuseaduse muutmise seadus ( RT I,
19.06.2024, 1 ) fikseerib vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise
isiku maksuvaba tulu 776 euro tasemel kuus ehk 9312 euro tasemel aastas.
Seeläbi tagatakse, et vanaduspensioniikka jõudnud füüsilistele isikutele
kohalduv maksuvaba tulu on jätkuvalt suurem kui üldine maksuvaba tulu.
Euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus (RT I,
30.05.2024, 2) kehtestab 1- ja
2-sendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid, mis tähendab seda,
et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse
korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima
viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme
eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa
või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.
Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadusega (jõust 30.12.2024, TMS-
01.01.2025 ) (RT I, 20.12.2024,2) muudetakse kahanevast maksuvabast tulust
loobumise aega (ühtne maksuvaba tulu hakkab kehtima 2026. aastast).
Tulumaksuseaduses tõstetakse:
- lähetuse päevaraha ( maksuvaba piirmäär praeguselt 50
eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta ning 32 eurolt 40 euroni
iga järgneva päeva kohta) ,
- laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise,
- vastuvõtukulude (maksuvaba piirmäär 50 euroni kuus),
reklaamkingituste (maksuvaba piirmäär 21 euroni),
- töötaja majutamise (kuni 500 eurot kuus majutamise korral
Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel) ,
- töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste (senise
piirmäära (100 eurot töötaja kohta kvartalis) asemel on maksuvaba piirmäär 400 eurot aastas, kulude
loetellu lisati
massaažiga otseselt seotud kulutused, piirmäära ulatuses on maksuvabad
kulutused hambaravile ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega
toitumisnõustaja.
Samuti on maksuvabad kõik mõistlikud ja vajalikud kulud,
mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja
tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ( st. et edaspidi võib
maksuvaba olla ka selline kulu, mille tegemist töötervishoiu ja tööohutuse
seadus otseselt ette ei näe, kuid mis on konteksti arvestades mõistlik ja
vajalik).
-mittetulundusühingute kingitud meenete ( kuni 85 euro
ulatuses) ,
- isikliku auto kasutamise hüvitist ( hetkel on ühele
inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta,
kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus, siis alates uuest aastast on see 0,50
eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kuus.).
Täpsustati tervist edendavate teenuste loetelu, millele
tehtavad kulutused on tööandjale maksuvabad, ning lisati MTÜ Freedom Convoy
ühingute nimekirja, kellele juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt Ukraina
heaks annetusi.
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning
metsaseaduse muutmise seadusega ( RT I,
19.12.2024, 2) luuakse erand, mille kohaselt võib väikeses koguses
turustatavat vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida
ja pakendada erinevalt seni nõutust. Seejuures tuleb jälgida, et ei levitataks
ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja
paljundusmaterjali tootmist ning turustamist. Samuti luuakse seadusega uuesti
võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele
vastava sordikirjelduse alusel. Seega saavad tarnijad paljundada ning turustada
ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide
paljundusmaterjali. Samuti luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise
trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja
paindlikum lahendus.
Riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadusega (RT I,
20.12.2024, 1) tõstetakse Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et
need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt
100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500
eurole ning ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (RT I,
23.12.2024, 12) vastuvõtmine on tingitud Euroopa Kohtu
8. septembri 2022. aasta otsusest nr C-614/20, milles leiti, et teatud
sõitjarühmade ‒
eelkooliealiste laste ja puudega inimeste ‒
tasuta vedamise kohustuse panemisel tuleb Euroopa Liidu otsekohalduva määruse
(EÜ) nr 1370/2007 kohaselt ettevõtjale hüvitada kohustuse täitmisest
tulenev finantsmõju. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 34 ei olnud selle poolest kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega. Uue seadusega ei muutu tasuta
sõidu õigust omavate inimeste ring, küll aga tuleb kommertsbussifirmadel
riigilt hüvitise saamiseks kontrollida reisijate tasuta sõidu õigust tõendavat
dokumenti ning toetuse taotlemisel esitada muu hulgas nullpiletiga sõitnud
inimeste kohta andmeid.
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I,
30.12.2024, 1) nimetatakse Justiitsministeerium
ümber nimetatakse ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks. Siseministeerium
saab enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise.
Lisaks muudetakse seadusega riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse
1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue
Tolliseaduse muutmise seadusega ( RT I,.30
12.2024,2) tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid. Maksu- ja
Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse ameti
erivahendite loetelu ja lisatakse sellesse sidumisvahendid, sõiduki
sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Lisaks antakse ameti vormiriietuse
kandmise õigus ka peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele.
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (RT I,
31.12.2024, 1) eesmärk on vähendada sõidukite kadu ja suunata kõik
kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse töötlemisrajatisse. Liiklusseaduse
muudatuste eesmärk on kaotada sõiduki registrikande peatamise regulatsioonSõiduk
lubatakse liiklusregistrist kustutada
juhul, kui sõiduk ei ole enam kättesaadav omanikule või tema volitatud
esindajale lammutustõendi esitamiseks.
Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT
I,.31.12.2024,3 ) eesmärk on
parandada lastekaitsesüsteemi pakutavat abi vajavate laste märkamist, nende
abini jõudmist ja abistamist, täpsustada lastekaitsetööks vajaliku
andmevahetuse aluseid ja korda ning pakkuda riigipoolset stabiilset tuge
hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.
Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi
menetluse loomine) (RT
I,.31.2.2024,5) muudatused on tehtud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise
esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ
ülevõtmisega. Direktiivi eesmärk on suurendada tarbijate usaldust,
edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele
võrdsemad võimalused. Seadusega luuakse kollektiivse esindushagi menetlus, mida
on võimalik kasutada juhtudel, kui ettevõtja poolne õigusnormide rikkumine on
kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid
huve. Näiteks võib kollektiivse esindushagi menetlus olla otstarbekas
olukordades, kus paljudele tarbijatele individuaalselt ettevõtja sama rikkumise
tulemusena tekkinud kahju on piisavalt väike, et üksiktarbijal puuduks huvi
iseseisvalt oma nõude kohtumenetluses maksmapanemiseks. Menetlus kujundatakse
selliselt, et esindushagi lahendamisel kindlaksmääratud õiguskaitsevahendi
kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks ei pea tarbija ise algatama
täitemenetlust, vaid seda teeb pädev üksus, kes esitas kohtule kollektiivse
esindushagi.
01.01.2025 jõustub osaliselt Tulumaksuseaduse ja
kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (RT I,
30.06.2023, 107) ( jõust 01.01.2024, osal 01.01.2023, 01.07.2023 ja 01.01.2025)
Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb alates
2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas
kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt
kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt
kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks. See tähendab, et äriühingud
peavad 2025. aastast hakkama regulaarselt jaotatavatelt dividendidelt tasuma
tulumaksu 22%.
2025. aastast kohaldub krediidiasutuste avansilistele
maksetele 18% määr senise 14% määra asemel. 2024. aasta neljanda kvartali
avansilist makset, mille tasumise tähtaeg on 2025. aasta 10. märts,
maksustatakse 2024. aastal kehtiva 14% määraga.
01.01.2025 jõustub osaliselt Käibemaksuseaduse muutmise seadus
(RT I, 01.07.2023, 2) (jõust 01.01.2024 , osaliselt 01.01.2025).
Alates 2025.a maksustatakse majutus ja majutus koos
hommikusöögiga senise 9% asemel 13%-lise
käibemaksumääraga ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5%-lt
uuesti 9%-le.
01.01.2025 jõustub osaliselt Maamaksuseaduse muutmise
seadus
(RT I, 30.06.2024, 1) (jõust 01.01.2026, osaliselt 01.07.2024,
01.01.2025, 01.03.2025)
Seadusega kehtestatakse esiteks elamumaa ja
maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalseks maksumääraks 1,0% maa
maksustamishinnast praeguse 0,5% asemel ning teiseks kehtestatakse muu maa
maksimaalseks maksumääraks 2,0% maa maksustamishinnast praeguse 1,0% asemel.
Muudatused rakenduvad esmakordselt 2025. a maamaksu suhtes.
Kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse
üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot,
tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud
osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
2025. aastal maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline
piirmäär 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem
kui 20 eurot. See tähendab, et kui 2025. aasta maamaksusumma on vähemalt
50% suurem eelmise ehk 2024. aasta maksusummast, siis suureneb maksusumma 50%.
Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis suureneb maamaksusumma 20 euro võrra, kuid
mitte rohkem kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud
maamaksusummani.
01.01.2025 jõustub osaliselt Alkoholi-, tubaka-, kütuse-
ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus ( jõustus
01.01.2024, osaliselt 01.05.2024, 01.01.2025 ja 01.01.2026) (RT I,
01.07.2023, 1)
01.01.2025 tõusevad nii alkoholi kui ka tubakatoodete
aktsiisimäärad 5%. Näiteks õlle aktsiis on 14 eurot õlle
etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris Sigarettide aktsiisimäär
koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse
jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on
106,00 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest
jaehinnast.
01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust. 30.06.2024,
01.07.2024) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus RT I, 21.06.2024, 2 , millega muudeti tubakaseadust. Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või
Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja teatab iga aasta 31. märtsiks
Terviseametile andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu tubakatoodete
ja tubakatootega seonduvate toodete müügikogused tootemarkide ja -liikide kaupa
eelmise kalendriaasta kohta. Elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid,
sealhulgas nikotiinisisalduseta sigarette või nende täitepakendeid,
võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis tootev ettevõtja esitab kuus kuud
enne toote kavandatavat turuleviimist või iga olulise muudatuse puhul
Terviseametile elektroonilises vormis aruande. Muudetakse tubakaseadusel alusel
tehtavate toimingute riigilõive.
01.01.2025 ja 01.02.2025 jõustub osaliselt Ravikindlustuse seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse
ennetamine) (jõust. 15.05.2024) RT I,
02.05.2024, 3
Jõustub Ravikindluse seaduse uus § 49.1- Täiendav ravimi-
ja meditsiiniseadmehüvitis. Kuni
2024. aasta 31. detsembrini kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike
ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ning tõendatult
tasutud summade hüvitamisel kohaldab Tervisekassa täiendava ravimihüvitise
suuruse arvutamisel ja menetlemisel käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis
kuni 2024. aasta 31. detsembrini
01.02.2025 jõustub , et kindlustatud isiku endisel
tööandjal või füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole kohustust teha
töövõimetuslehele omapoolseid kandeid, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev
töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist ( RaviKS § 53lg
4.2= Töövõimetuslehele omapoolse märke tegemisega kinnitab tööandja isiku
õigust töövõimetushüvitisele. Lõppenud töösuhte korral ei tea aga tööandja
üldjuhul oma endisest töötajast midagi. Edaspidi maksab Tervisekassa
sellisel juhul (kui inimesel puudub tööandjapoolne
kindlustus, st tal ei ole töösuhet) isikule järglehtede hüvitised välja vaid
esmase töövõimetuslehe kinnituse alusel. Seega, kui arst on järglehe lõpetanud,
varasem töövõimetusleht on tööandja poolt kinnitatud, aga töösuhe on lõppenud
ja uut töösuhet veel ei ole, suunatakse leht siiski hüvitamisele.
01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust. 01.01.2024, osal. 01.01.2026) Liiklusseaduse
ja autoveoseaduse muutmise seadus RT I,
22.12.2023, 1
Andmekogu vastutav töötleja teeb oma veebilehel iga aasta
25. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ
artikli 11 lõikes 2 nimetatud teabe teekasutustasu kohta. (LS § 190.9
lg4.1)
01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust. 01.07.2024, osal. 01.01.2024 ja
01.06.2024) Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus RT I, 30.12.2023, 1, millega muudeti sõidukite
ja maastikuautode registreerimise riigilõive.
2025.aastal on tunnitasu alammäär
5,31 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot (
Vabariigi Valitsuse määrus ,RT I,
21.12.2024, 26)
1.jaanuarist 2025 hakkab kehtima uus tegevusalade
klassifikaator EMTAK 2025. Sellest kuupäevast tuleb esmakande esitamisel
registrile ja majandusaasta aruannetes valida tegevusala kood EMTAK 2025 järgi.
Vaata siit https://abiinfo.rik.ee/emtak/emtak2025
Tööandjad peaks kontrollima, milline on teise sambaga
liitunud töötaja kogumispensioni makse määr 2025. aastal ( kui töötaja esitas
avaldus enne 30.11.2024, on võimalik , et suureneb töötaja
kogumispensioni
makse määr praeguselt 2%-lt 4 või 6%-ni) (kogumispensionide seadus § 9)
Asutusesisene teavituskanal rikkumisteadete
vastuvõtmiseks
Juriidilised isikud, kus töötab 50–249 töötajat, peavad hiljemalt
2025. aasta 1. jaanuariks looma asutusesisese teavituskanali, mis võimaldab
töötajatel ja teistel ettevõttega seotud inimestele konfidentsiaalselt
teavitada ettevõtet tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest. See tähendab, et rikkumisest teavitajal peab
olema võimalik esitada rikkumisteade
näiteks posti, kaebusepostkasti või veebiplatvormi kaudu, sealhulgas sisevõrgu
või interneti või ka selleks otstarbeks loodud rakenduse kaudu, või suuliselt
vihjetelefoni, muu häälsõnumiga või mõlema kaudu Teavitustele tohib olla ligipääs üksnes
selleks määratud isikul või üksusel ning e-post, telefoninumber või
veebilahendus peab võimaldama, et kõrvalisetel isikutel puudub ligipääs
rikkumise teavitust puudutavale infole.(Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja
kaitse seadus ( RT I, 30.05.2024, 1) §
23)
01.01.2025 jõustub Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a
määruse nr 72 „Pakendiregistri põhimäärus” muutmine
RT I, 24.11.2023, 6
Ettevõtted, kes lasevad Eesti turule ühekordselt
kasutatavaid plastist toidupakendeid ja
joogitopse, peavad alates 01.01.2025 esitama pakendiregistrile andmed turule
lastud toidupakendite ja joogitopside massi kohta.
Lisaks jõustub nõue,
et uuest aastast tuleb esitada andmed ka Eesti turule lastud ühekordselt
kasutatavate plastist joogipudelite massi ja neis sisalduva ringlusesse võetud
plasti massi kohta, esitades andmed eraldi joogipudelite, mille
valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid),
ja muude plastist joogipudelite kohta .
Ettevõtted peavad esitama eelpool nimetatud andmed 2025.
aasta 31. märtsiks, kuid andmed peavad olema 2024. aasta kohta.
Kõiki 2025 jõustavaid seaduseid vaata siit
Vaata, mis on seadustes
muutunud (Näidatakse
ainult
neid §, mis on muutunud; punasega kustutatud ja rohelisega uued
sätted):
Alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Asjaõigusseaduse rakendamise
seadus
Avaliku teabe seadus
Avaliku teenistuse seadus
Ehitusseadustik
Ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seadus
E-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seadus
Elektroonilise side seadus
Eluruumide erastamise seadus
Ettevõtlustulu lihtsustatud
maksustamise seadus
Euro kasutusele võtmise ja
eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadus
Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seadus
Finantsinspektsiooni seadus
Hädaolukorra seadus
Isikuandmete kaitse seadus
Jäätmeseadus
Kaitseväe korralduse seadus
Kaitseväeteenistuse seadus
Karistusseadustik
Keskkonnaseadustiku üldosa
seadus
Kinnisasja avalikes huvides
omandamise seadus
Kohalike maksude seadus
Kohanimeseadus
Konkurentsiseadus
Konsulaarseadus
Krediidiinkassode ja
-ostjate seadus
Kriminaalmenetluse seadustik
Käibemaksuseadus
Lastekaitseseadus
Lennundusseadus
Liikluskindlustuse seadus
Liiklusseadus
Looduskaitseseadus
Lõhkematerjaliseadus
Maa hindamise seadus
Maakatastriseadus
Maakorraldusseadus
Maamaksuseadus
Maaparandusseadus
Maapõueseadus
Maareformi käigus
kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus
Maareformi seadus
Maksukorralduse seadus
Meditsiiniseadme seadus
Metsaseadus
Narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus
Notariaadiseadus
Perehüvitiste seadus
Perekonnaseisutoimingute
seadus
Planeerimisseadus
Puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seadus
Rahvastikuregistri seadus
Rahvatervise seadus
Rahvusvahelise sanktsiooni
seadus
Ravikindlustuse seadus
Reklaamiseadus
Relvaseadus
Riigilõivuseadus
Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadus
Riigivaraseadus
Riikliku pensionikindlustuse
seadus
Ruumiandmete seadus
Sotsiaalhoolekande seadus
Sotsiaalmaksuseadus
Strateegilise kauba seadus
Taimede paljundamise ja
sordikaitse seadus
Tarbijakaitseseadus
Tervishoiuteenuste
korraldamise seadus
Tolliseadus
Toote nõuetele vastavuse
seadus
Tsiviilkohtumenetluse
seadustik
Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus
Tsiviilseadustiku üldosa
seadus
Tubakaseadus
Tuleohutuse seadus
Tulumaksuseadus
Täitemenetluse seadustik
Tööturumeetmete seadus
Vabariigi Valitsuse seadus
Vedelkütuse seadus
Vereseadus
Võlaõigusseaduse,
tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seadus
Välissuhtlemisseadus
Välisteenistuse seadus
Väärteomenetluse seadustik
Ühistranspordiseadus
