2024 jõustuvad seadused


01.01.2024 jõustub
2024.a riigieelarve seadus 
RT I, 19.12.2023, 19
RT seadusuudis 

2024. aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.


01.01.2024 jõustub
Maapõueseaduse muutmise seadus
RT I, 21.12.2023, 1
RT seadusuudis
Seadusega reguleeritakse riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasude (edaspidi ka kasutamise tasu, kasutustasu) regulatsiooni ning rakendatakse maksustamishinnale järkjärgulist üleminekuperioodi uute maksustamishindadega kohanemiseks ning maksutõusust tuleneva hinnasurve reguleerimiseks.


01.01.2024 jõustub (osaliselt 01.01.2025, 01.01.2026)
Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seadus
RT I, 22.12.2023, 1
RT seadusuudis

Seaduse peamine eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest Eesti õigusesse ülevõtmine asjakohases ulatuses.


01.01.2024 jõustub (osaliselt 01.01.2030)
Riigieelarve seaduse muutmise seadus
RT I, 22.12.2023, 2 

Muudatusega viiakse Eesti riigi sisesed eelarvereeglid vastavusse Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise ajal liiga piiravaks.



01.01.2024 jõustub (osal. 01.06.2024)
Looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus
RT I, 22.12.2023, 3
RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on viia ellu halduskoormuse ja Keskkonnameti (edaspidi KeA) töökoormuse vähendamine ning riigieelarve kulude kokkuhoid. 

Üks olulisemaid muudatusi on riigipoolse ostueesõiguse kaotamine kinnisasja võõrandamisel.  Erakordseteks juhtumiteks jääb endiselt kehtima sundvõõrandamise võimalus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja korral, kus riigil on ostuhuvi, jääb alles LKSi § 20 kohane omandamise menetlus.



01.01.2024 jõustub (osaliselt 24.12.2023, 01.04.2029)
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 14.12.2023, 1

RT seadusuudis
 
Seadusega lõpetatakse tagasipöörduja toetuse määramine ja maksmine välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele, kui nad on Eestisse elama asunud peale 2024. aasta 1. jaanuari ning luuakse erivajadusega inimestele toetatud töötamise teenus riigiteenusena.


01.01.2024 jõustub (osaliselt 01.10.2023 ja 01.07.2024)

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

RT I, 06.07.2023, 6

RT seadusuudis

Seaduse eesmärk  võimaldada kahel täisealisel füüsilisel isikul sõlmida abielu sõltumata nende soost.   Abielu kõrval jääb alles võimalus sõlmida kooseluleping ning registreeritud elukaaslased saavad seaduse järgi abielule üle minna lihtsustatud korras.  Teine eesmärk on tagada, et kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid realiseeruda ka praktikas. Seadusega nähakse ette kooselulepingute kohta registrikannete tegemise kord ning täiendatakse seadusi viitega registreeritud elukaaslastele. Seadusega täpsustatakse põlvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses samast soost paaride lapsendamisõigusega. Samast soost abikaasad saavad abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab oma abikaasa lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul.


01.01.2024 jõustub

Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus

RT I, 06.07.2023, 5

RT seadusuudis

Seadusega muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele (edaspidi KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Suurendatakse 2024. a residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5%-ni ja vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasult eraldatavat tulumaksu 11,89%-ni. Muudatusega suureneb vähem tulukate KOV-ide tulumaksu laekumine ja samavõrra väheneb tulukamate KOV-ide tulumaksu laekumine, mis tähendab eeldatava tulumaksu laekumise aastase kasvu vähenemist.


01.01.2024 jõustub

Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus

RT I, 06.07.2023, 3

RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on luua tasakaalustatum ja riigieelarve seisukohast jõukohasem peretoetuste süsteem, kus hüved on eri laste arvu ja vanemate arvuga perede vahel jagunenud õiglasemalt.

Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Lasterikka pere toetuse suurust vähendati, edaspidi  saab 3–6 lapse puhul olema 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

ERR 14.06.2023 Riigikogu võttis vastu perehüvitisi vähendava seaduse


01.01.2024 jõustub

Hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus

RT I, 01.07.2023, 3

RT seadusuudis

Seadusega kavandatakse hasartmängumaksu seaduses (edaspidi HasMMS) erinevate mänguliikide maksumäärade tõus. Seaduse kohaselt tõuseb kaughasartmängu ja toto kehtiv viieprotsendiline maksumäär kahes etapis: 2024. aastal tõuseb maksumäär kuuele ja 2026. aastal seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär kasvab 2024. aastast 18-lt 22 protsendile, mängulaudade maksumäär 1278,23-lt 1406-le ja osavusmängu mänguautomaatide maksumäär 31,95 eurolt 32 eurole.


01.01.2024 jõustub (osal. 01.01.2025)

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

RT I, 01.07.2023, 2

RT seadusuudis

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksu standardmäär 22 protsenti senise 20 protsendi asemel ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist tõuseb majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsenti 13 protsendi peale ja ajakirjanduse soodusmäär 5 protsendilt 9 protsendile.

Muudatuste peamine eesmärk on riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu. Teisene eesmärk on muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks.

Kuni 2025. aasta 31. detsembrini kohalduvad erisused, mil võib maksta käibemaksu 20-protsendises määras:

-maksukohuslasele, kes rakendab kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda- juhul kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2024. aasta 1. jaanuari.

-enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud kirjaliku lepingu alusel-  kui asjaomane leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub 20-protsendise käibemaksumääraga käibemaks ning lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.

ERR 22.06.2023 Ajalehed avaldasid ühise protesti ajakirjanduse käibemaksutõusu vastu

ERR 12.06.2023 Kallas: ajakirjandust, hotelle ja panku puudutav maksutõus oli kompromiss


01.01.2024 jõustub

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus

RT I, 01.07.2023, 1

RT seadusuudis

Eesmärk on sätestada alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika rohelises raamatus ja tubakapoliitika rohelises raamatus sõnastatud suunistega.  Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb seaduse järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.–2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis, mida on viimastel aastatel tõstetud viis protsenti aastas. Tubakavedelike aktsiis kasvab järgmisel kolmel aastal samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.

Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks seaduse kohaselt ära aastateks 2024–2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusud.


01.01.2024 jõustub (osaliselt 01.07.2023 ja 01.01.2025)

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

RT I, 30.06.2023, 107

RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksu määra ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga lähtuvalt koalitsioonileppest.

2024. aastast kaotatakse füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks.  Krediidiasutuste avansilise makse määr tõuseb 14-lt 18 protsendile.Alates 2025. aastast kaotatakse seaduse kohaselt regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Vanaduspensioniealiste tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Lisaks parandatakse seadusega Euroopa Komisjoni tuvastatud ebatäpsused ATAD2 direktiivi ülevõtmisel tulumaksuseaduses, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust, ning tehakse tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide kehtetuks muudetavale tulumaksuseaduse sättele.

 

01.01.2024 jõustub
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus
RT I, 11.03.2023, 8

RT seadusuudis

Edaspidi loetakse represseerituks asumisel sündinud lapsed, kes on sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused.


01.01.2024 jõustub
Tööturumeetmete seadus 
RT I, 07.03.2023, 5

RT seadusuudis

Seadusega kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse (TöMS) terviktekst, millega kaasajastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi.  Seadusega ühendatakse töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu üheks Töötukassa andmekoguks.


01.01.2024 jõustub
Konkurentsiseaduse muutmise seadus
RT I, 03.03.2023, 2

RT seadusuudis

Muudatuste eesmärk on ettevõtjate puhul, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, võtta järelevalvetasude arvestamise aluseks eelmise kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusaktid. See muudab riigieelarvesse laekuva järelevalvetasu kogusumma täpsemalt prognoositavaks ja läbipaistvamaks ja seda nii Konkurentsiameti kui ettevõtjate jaoks.



01.01.2024 jõustub (osaliselt 04.03.2023, 01.01.2027, 01.01.2031 ja 01.01.2037)
Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 22.02.2023, 1
RT seadusuudis

Õigus saada pensioni varasemas eas põhineb üksnes eeldusel, et teatud ametikohtade või kutsealade töötajad on töötanud tervist kahjustavates või rasketes töötingimustes või on teinud sellist tööd, millega eelduslikult kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, kuid nende töötingimuste tegelikku tervisemõju ei hinnata. Võrreldes nimekirjade ülevõtmise ajaga (1991. aasta) on mõned kutsealad samaks jäänud, kuid mõned ametikohad ja kutsealad on kadunud ning ametikohti ja kutsealasid on ka juurde tekkinud. Ümberõppevõimalused on aastatega oluliselt avardunud ning elu jooksul uue hariduse omandamine ja karjääripöörete tegemine on saanud tavapäraseks. Seadusega sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform üleminekuperioodiga: alates seaduse jõustumisest saab juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja 6 kuud või väiksem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2030. a, ning eespool nimetatust pikema staažinõude korral saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2036. a. Tegemist on pikaajalise üleminekuga, mis võimaldab inimestel õiguskindluse eesmärgil juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood nendele isikutele, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Sel juhul arvestatakse soodusstaaži kuni 2049. aasta 31. detsembrini. Alates 2050. aasta 1. jaanuarist põlevkivi kaevandamise, põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tootmisalal, tööl, kutsealal või ametikohal töötamist soodusstaaži hulka ei arvestata.

 

01.01.2024 jõustub
Kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus
RT I, 31.12.2022, 1
RT
seadusuudis

Seaduse eesmärgiks on pakkuda II samba pensionikogujatele võimalust makse määra tõstmiseks tavapäraselt 2%-lt 4 või 6%-le. e Maksemäära on võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.

 

14.01.2024 jõustub
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus

RT I, 04.01.2024, 2



OSALISED JÕUSTUMISED: 

 01.01.2024 jõustub osaliselt Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (jõust. 19.04.2021, osaliselt 01.01.2023  ja 1.01.2024) RT I, 09.04.2021, 1 

01.01.2024 võetakse kasutusele Justiitsministeeriumi poolt peetav keskne täitmisregister, mis hakkab selle loomisest alates täitma täitemenetlusregistri (senine TMS § 63) ja elektroonilise arestimissüsteemi (senine TMS § 63.1) ülesandeid. Täitmisregistri eesmärk on koguda täitemenetluse andmeid ja võimaldada menetlusosalistel saada iseteenindusportaali kaudu infot nende suhtes algatatud täitemenetluste kohta. Täitmisregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse.


01.01.2024 jõustub osaliselt  Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (jõust 15.03.2022, osaliselt 01.01.2024)   RT I, 10.03.2022, 2, RT seadusuudis

01.01.2024 jõustuvad  Asjaõiguse rakendamise seaduses tehnovõrgu või -rajatise talumise talumistasu muudatused. Edaspidi on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.


01.01.2024 jõustub osaliselt (osal. 30.06.2024Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused) RT I, 15.12.2023, 1

01.01.2024 jõustub osaliselt (osal. 01.12.2023) Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus RT I, 21.11.2023, 1

01.01.2024 jõustub osaliselt (osaliselt 01.05.2023) Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadus RT I, 07.03.2023, 1

01.01.2024 jõustub osaliselt Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) (jõust 01.01.2023) RT I, 29.12.2022, 1

01.01.2024 jõustub osaliselt Elektrituruseaduse muutmise seadus (jõust 01.12.2022)  RT I, 30.11.2022, 2  

01.01.2024 jõustub osaliselt (jõust. 01.07.2024, osal. 01.06.2024 ja 01.01.2025) Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 30.12.2023, 1 

12.01.2024 jõustub osaliselt (jõust 17.02.2023) Veeseaduse muutmise seadus RT I, 07.02.2023, 1

15.01.2024, 01.06.2024 jõustub osaliselt Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (jõust 01.02.2023) RT I, 23.12.2022, 1








MÄRTS 2024


01.03.2024 jõustub (osal. 01.05.2024) 

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 20.02.2024, 1
RT seadusuudis

Seaduse peamine eesmärk on Kaitseressursside Ameti nõuete tõhusam haldamine. Rahandusministeeriumi 2018. aastal tehtud analüüsi järgi on riiginõuete haldamine ja sissenõudmine riigiasutustes killustatud. Iga riiginõudega tegeletakse asutusepõhise loogika alusel ning selleks kasutatakse ja arendatakse eri info- ja arvestussüsteeme ning tehakse palju käsitsi tööd. Oluline on viia nõuete administreerimine ja sissenõudmine ühtsetele alustele ning tagada menetlusosalistele mõistlik halduskoormus ja kulutõhusus.
Kirjeldatud eesmärkide paremaks täitmiseks anti Riigi Tugiteenuste Keskuse riigi nõuete haldus üle MTA-le. Riigi nõuete haldamine toimub MTA maksukohustuslaste registriga seotud NAP-is (maksukohustuslaste registri koosseisus olev riiginõuete arvestusse kaasamise rakendus).

Lisaks tehakse kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) muudatused, millega lihtsustatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemist. Lisaks kaotatakse ära Kaitseväe juhataja või tema volitatud struktuuriüksuse ülema poolt õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuste andmise vormistamine haldusaktiga olukorras, kus vabastuse andmise otsustamisel ei ole ette nähtud kaalutlusõigust.




01.03.2024 jõustub osaliselt Äriregistri seadus  (jõust 01.02.2023, 01.08.2023, 01.09.2023) RT I, 05.05.2022, 1

Lisatakse  võimalus broneerida ärinime ( ÄS § 15.1) Ärinime saab broneerida nii enne ühingu registreerimist äriregistris kui ka enne ärinime muutmist äriregistris. 


15.03.2024 jõustub

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadus

RT I, 04.01.2024, 1
RT seadusuudis

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seadusega lisatakse säte, mille kohaselt on seaduses nimetatud kõrgemate riigiteenijate palga kasv ajutiselt kuni 31. märtsini 2028. aastal pool ülejäänud kõrgemate riigiteenijate palga kasvust.


21.03.2024 jõustub
Lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

RT I, 20.03.2024, 1
RT seadusuudis

Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused PPA riiklike õhusõidukite jätkuvaks lennukõlblikkuse tagamiseks ning käitamiseks, mh alused PPA kopteriga kiirabilendude tegemiseks. Kõnealuseid valikuid tehes peab järgima otsekohalduvate EL-i õigusaktide, ratifitseeritud rahvusvahelise Chicago konventsiooni põhimõtteid ja reegleid (sh tagama vajalikku lennuohutustaset).

Seadusega kehtestatakse EASA alusmääruse I ja II jao kohaldamine, volitusnorm PPA lennutegevuse tehniliste nõuete kehtestamiseks samaväärset ohutustaset järgides ning anda TRAM-ile  (Transpordiamet) selge volitus PPA lennutegevuse üle järelevalve teostamiseks. Kopteri kiirabilende puudutavas osas on eesmärk need võtta riigi enda ülesandeks ning määrata nende täitjaks PPA.


31.03.2024 jõustub (osal. 01.07.2024 ja 01.11.2024)
Veeseaduse muutmise seadus

RT I, 21.03.2024, 1
RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on aidata kaasa veeressursside säästlikule kasutamisele. Seadusega tehtavate muudatustega võimaldatakse taaskasutusvee tootmine ja kasutamine kontrollitud tingimustel hõlmates taaskasutusvee tootmine ja kasutamine veeloa ja veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu (edaspidi registreering) regulatsiooniga.

Siiani kehtinud seaduse kohaselt saab reovee puhastamisel tekkivat heitvett, kaevandus- ja karjäärivett, jahutusvett ning vesiviljelusest pärinevat vett suunata ainult suublasse (pinnavette või immutada pinnasesse). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/741 (edaspidi määrus (EL) 2020/741) seatakse kohustus vee taaskasutuse võimaldamiseks ja miinimumnõuded puhastatud asulareovee taaskasutuseks põllumajanduses. Seaduse muudatusega seotakse määrusest (EL) 2020/741 tulenevad kohustused Eestis kehtiva vee erikasutusele kohalduva veeloa ja registreeringu regulatsiooniga ning luuakse volitusnormid, et seada juurde nõudeid määruse (EL) 2020/741 kohaldumisalast välja jääva taaskasutusvee päritolu puhul. (EL) 2020/741 kohaldumisalast laiem reguleerimine on vajalik, arvestades Eesti veerežiimi ja veetarbimist.



APRILL 2024




01.04.2024 jõustub (osal. 01.10.2024)
Vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
(vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine)
RT I, 22.03.2024, 1
RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks (interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, samuti lühiajalise väljasõidu ajaks mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel). Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks. Kõnesolevate digilahenduste kasutamise võimaldamiseks antakse vanglatele õigus käidelda vajalikus mahus (ja nende eelneval nõusolekul) kinnipeetavate isikuandmeid.

Veel vähendatakse seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust.


15.04.2024 jõustub
Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus

RT I, 05.04.2024, 1
RT seadusuudis

Seadusega muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust ja hasartmängumaksu seadust, et:
- luua võimalus rahastada lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas nimetatud kultuuriehitistele veel ühe strateegilise eesmärgiga riikliku tähtsusega kultuuriehitist,
- täpsustada, millisel kujul esitatakse teave erinevatest võimalikest ehitistest Riigikogule ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule enne konkreetse ehitise osas otsuse tegemist ning
- toetada Eesti kultuuri säilimisse ja arendamisse oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut.
Selleks antakse Eesti Kultuurkapitali nõukogule juurde täiendav ülesanne, muudetakse hasartmängumaksust laekunud vahenditest rahastatavate tegevuste osakaalu ning muudetakse loometöötoetus loometöötasuks. Viimane annab loomeinimesele sotsiaalkaitse.

15.04.2024 jõustub
Välismaalaste seaduse muutmise seadus (Euroopa Liidu sinine kaart)
RT I, 05.04.2024, 2
RT seadusuudis

Muudetakse välismaalaste seadust (edaspidi VMS) ja viiakse see direktiiviga koos-kõlla. Eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.

1) Täpsustatakse kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi (edaspidi sinine kaart) valdaja haridus vastama.

2) Reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.

3) Lühendatakse sinise kaardi taotlemiseks vajalikku töölepingu kehtivusaega. Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel.

4) Viiakse direktiiviga kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud. Edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu:
• kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta;
• kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat.

5) Lubatud töötuks olemise aja muudatuse tõttu muudetakse sinise kaardi pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise erisusi.

6) Täpsustatakse kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike liikuvustingimusi ja nende perekonnaliikmete soodsamaid tingimusi perekonna taas-ühinemiseks.


27.04.2024 jõustub (osal. tagasiulatuvalt jõustunud 01.01.2024)
Tulumaksuseaduse muutmise seadus
RT I, 17.04.2024, 2
RT seadusuudis

Seadusega muudetakse füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi. Seadus pikendab noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-aastaste õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Lisaks pikendatakse seadusega Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust aasta võrra.

Õigusselguse huvides täpsustatakse ka investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksete mahaarvamise tingimusi.






MAI 2024


01.05 jõustub
Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus
RT I, 17.04.2024, 1
RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel, täpsemalt õppekogunemisel, suurõppusel ja lisaõppekogunemisel. Täiendav seaduslik alus on vajalik selleks, et tagada isikuandmete kaitse, millega määratletakse kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus saata ohuteavitus. Õppekogunemiste lisamisega ei muutu regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.

Teise olulise muudatuse eesmärk on võimaldada sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Seadusega luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.


01.05.2024 jõustub osaliselt
(jõust. 01.03.2024) Asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 20.02.2024, 1

JUUNI 2024


30.06.2024 jõustub (osaliselt 01.01.2024)
Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused)
RT I, 15.12.2023, 1
RT seadusuudis

Seaduse eesmärk: Eestis on tervishoiutöötajatest puudus, eriti suur on see väljaspool tõmbekeskusi, st Tallinna, Tartut ja nende lähiümbrust. Lähtetoetus on üks meede, kuidas tervishoiutöötajaid ja apteekreid suunata töötama väljaspoole tõmbekeskusi ning seeläbi tagada tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse kättesaadavus ka nendes piirkondades.


01.06.2024 jõustub osaliselt Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (jõust. 25.12.2023, osal. 01.09.2024) RT I, 15.12.2023, 3

01.06.2024 jõustub osaliselt (jõust. 01.06.2024) Looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus RT I, 22.12.2023, 3

01.06.2024 jõustub osaliselt (jõust. 01.07.2024, osal. 01.01.2024 ja 01.01.2025) Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 30.12.2023, 1


JUULI 2024 



01.07.2024 jõustub
Keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seadus
RT I, 05.01.2024, 1

01.07.2024 jõustub (osal. 01.01.2024, 01.06.2024 ja 01.01.2025)
Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 30.12.2023, 1
RT seadusuudis

Seaduses kirjeldatud muudatused tehakse eesmärgiga ajakohastada keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonnaga ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärasid, samuti raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute eest võetavaid riigilõivumäärasid, mis on püsinud samal tasemel aastaid. Samuti kehtestatakse riigilõivud mõningatele seni lõivustamata toimingutele (nt metsateatise esitamine).


01.07.2024 jõustub

Ravikindlustuse seaduse täiendamise seadus
RT I, 15.12.2023, 2
RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on lahendada oluline kitsaskoht lapsevanematele ajutise töövõimetuse hüvitiste maksmisel esimesel tööaastal pärast nende vanemapuhkuselt naasmist, mil Tervisekassa maksab töölepinguga töötavale vanemale haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt.


01.07.2024 jõustub
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 07.03.2023, 4
RT seadusuudis

Seaduse eesmärk on anda Eesti Haigekassale üle kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamise rahastamine ja korraldada tervishoiuteenused nii, et vanglas osutab teenust asjakohase võimekusega tervishoiuasutus.


01.07.2024 jõustub

Turvategevuse seadus 

RT I, 01.03.2023, 2

RT seadusuudis

Kehtestatakse turvaseaduse uus terviktekst, mis vastab nii siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele kui ka tänapäevastele avaliku korra tagamise ja majandustegevuse reguleerimise alustele. Põhimõtteliste muudatuste tõttu nimetatakse uus terviktekst ümber turvategevuse seaduseks.


01.07.2024 jõustub

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus
RT I, 29.04.2022, 1
RT seadusuudis

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus sätestab tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse (edaspidi vastutuskindlustus) põhimõtted ja korralduse, vastutuskindlustuse süsteemi poolt hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatuse, vastutuskindlustust puudutavate vaidluste lahendamise korra ning kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaja.




01.07.2024 jõustub osaliselt Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (jõust 01.04.2023) RT I, 27.01.2023, 1

01.08.2024 jõustub osaliselt (jõust. 01.08.2023) Kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus RT I, 11.03.2023, 7

01.07.2024 jõustub osaliselt (jõust. 31.03.2024, osal. 01.11.2024) Veeseaduse muutmise seadus RT I, 21.03.2024, 1





SEPTEMBER 2024 


01.09.2024 jõustub (osaliselt 01.08.2023, 01.09.2023 ja 01.08.2024)

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek)

RT I, 28.12.2022, 8

RT seadusuudis

Seadusega sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses üheselt, et kooli (lasteasutuse) õppekeel on eesti keel . Lisaks sellele nähakse nimetatud seadustes ette rakendussätted eestikeelsele õppele ülemineku järkjärgulise ülemineku fikseerimiseks ning ühtlasi eesti keele kinnistamiseks kooli (lasteasutuse) ja seal asuvate klasside (rühmade) õppekeelena.


01.09.2024 jõustub osaliselt Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (jõust. 25.12.2023, osal. 01.06.2024) RT I, 15.12.2023, 3

01.10.2024 jõustub osaliselt (jõust. 01.04.2024) Vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) RT I, 22.03.2024, 1
01.11.2024 jõustub osaliselt (jõust. 31.03.2024, osal. 01.07.2024)
Veeseaduse muutmise seadus RT I, 21.03.2024, 1
01.12.2024 jõustub osaliselt 
Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus (jõust 30.12.2022) RT I, 10.11.2022, 2


2025


01.01.2025 jõustub osaliselt (jõustumine 01.01.2024, osaliselt 01.07.2023) Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus RT I, 30.06.2023, 107

01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust. 01.01.2024, osal. 01.01.2026) Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seadus  RT I, 22.12.2023, 1

01.01.2025 jõustub osaliselt (jõust. 01.07.2024, osal. 01.01.2024 ja 01.06.2024) Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 30.12.2023, 1



2026

01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 01.01.2024, osal. 01.01.2025) Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seadus
RT I, 22.12.2023, 1

01.01.2026 jõustub osaliselt
Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (jõust 09.03.2022, osaliselt  01.01.2026) RT I, 27.02.2022, 1, RT seadusuudis



2029

01.04.2029 jõustub osaliselt Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (jõust. 01.01.2024, osal.  24.12.2023, 01.04.2029) RT I, 14.12.2023, 1

2030

01.01.2030 jõustub osaliselt Riigieelarve seaduse muutmise seadus RT I, 22.12.2023, 2( jõust. 01.01.2024)