Riigikohtu praktika ülevaated- vaata siit 
Kohtupraktika analüüsid- vaata siit. 

Riigikohtu otsused maksuõiguse valdkonnas - vaata siit. 

Eesti kohtute eelotsusetaotlused   Euroopa Liidu Kohtule  - vaata siit 


09.05.2022 Delfi. Riigikohus: internetis solvatud isik peab saama solvaja isiku kindlaks teha

09.05.2022.  Riigikohus: kehtiv õigus võimaldab solvava postituse autori kindlaks teha 

Riigikohus selgitas  lahendis 2-21-5736, kuidas ja millistel tingimustel on kannatanul võimalik nõuda kohtu kaudu solvava või väärinfot sisaldava veebipostituse avaldaja väljaselgitamist.

 

1. augustil 2021 jõustus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 15, millega muudetakse konventsiooni teksti (RT II, 28.03.2014, 2). Konventsiooni uus täistekst on avaldatud RT II, 22.06.2021, 4  

Protokolliga muudeti „vähetähtsate“ kaebuste vastuvõetavuse kriteeriumi, et võimaldada suurema arvu vähetähtsate kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamine. Samuti lühendati Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamise tähtaega kuuelt kuult neljale kuule ( see jõustub 1. veebruarist 2022 . Uut tähtaega kaebuste suhtes ei kohaldata kaebust suhtes, mis puudutavad menetlusi, milles on riigisisene lõplik otsus tehtud enne 1. veebruari 2022. Nende otsuste peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel kehtib kuuekuune kaebetähtaeg.)

27.07.2021. ERR.  Kõve: jõustumata kohtulahendite avalikustamise eelnõu on samm õiges suunas

27.07.2021. Ärileht.  Lux Express saavutas Eesti riigi üle olulise võidu. Bussifirmad võivad saada miljonitesse küündiva hüvitise.

26.07.2021. Justiitsministeerium. Kohtulahendid muutuvad tulevikus enne jõustumist avalikuks 

09.07.2021. Riigikohus. Eesti kohtumenetlus kuulub jätkuvalt Euroopa kolme tõhusaima hulka.

28.06.2021 Äripäev. Kohtud tegid risti vastupidised lahendid   (vaidluse all  pankrotiseaduse § 82 lg 8 ). 


Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi täiskoosseisu lahendiga nr 2-19-10324 muudeti senist praktikat seoses vastaspoolelt lepingulise esindaja kulude väljamõistmise suurusega. 

Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kolleegium märgib, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Seni, kuni seadusandja kehtestab esindajakulude hüvitamise täpsema korra ja selgemad piirid, peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas kolleegiumi TsMS § 175 lg 1 eeltoodud tõlgendusega. Kolleegium rõhutab, et seadusandjal on õigus menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude suurust piirata, tagamaks hüvitatavate menetluskulude ettenähtavus ja mõistlik seos vaidlusaluse hüve väärtusega. ( p. 19-20)




Riigikohtu Halduskolleegiumi 31.03.2021 otsuses 3-18-1758 hinnati kohtute tegevust tunnistajate üle kuulamata jätmisel ja nende kirjalike ütluste hindamisel.
Riigikohus märkis, et  HKMS § 65 lõikes 2 on antud üksnes näitlik loetelu olukordadest, mil haldus- või süüteomenetluses ütlusi andnud isik tuleb halduskohtumenetluses tunnistajana üle kuulata. Pelgalt tõik, et isik on haldus- või süüteomenetluses juba ütlusi või seletusi andnud, ei saa õigustada tema tunnistajana üle kuulamata jätmist, kui tal võib olla asja kohta midagi olulist lisada (16. juuni 2020. a otsus nr 3-18-1612/31, punktid 23-24). Ka tõendite vahetu uurimise põhimõttega (HKMS § 56 lõige 2 ja TsMS § 243 lõige 1) on paremini kooskõlas see, kui kohus tunnistajat ise kuulab ja küsitleb.


12.03.2021. Riigikohus selgitas süüteokatsest loobumist ( RK 12.03.2021 otsusest  1-17-11182) 

12.03.2021 ERR.ee. Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu

09.03.2021. Eesti Ekspress. Advokaat: Kas moosivarguse uurimine õigustab inimese lausjälitamist?

03.02.2021. Ärileht.  Riigikohus: ettevõtte juht peab hüvitama kümme aastat tagasi tekitatud kahju

02.03.2021. ERR. Euroopa Kohus lubab sideandmeid süütõenditena kasutada ainult erijuhul

25.02.2021. Justiitsministeerium. Tühja kasseti tasu määrad alates 1. aprillist 2021

25.02.2021. Justiitsministeerium. Valmis analüüs lähenemiskeelu seadmise kohtupraktikast

10.02.2021. Riigikohus. Kohtud määrasid suurimaid kahjuhüvitisi mõrva- ja liiklusasjades.   Riigikohtu analüüs näitas, et kohtud pole kuriteos kannatanutele mittevaralise kahju hüvitamisel alati järjekindlad ning ka pealtnäha sarnaste juhtumite puhul võivad summad olla mõnikord väga erinevad.

05.02.2021 Pressteade. Kohtupidamine peab jätkuma ka pandeemiaolukorras, ent ohutusabinõusid tuleb pidevalt täiendada. Kohtute haldamise nõukoda (KHN) seisukoht .


 
26.10.2020.  Kohtulahendeid, milles Riigikohus on muutnud oma varasemaid seisukohti, on nüüd võimalik kergemini üles leida. Riigikohtu uudis

20.10.2020.Postimees. Riigikohtu otsus: pensionireform on põhiseadusega kooskõlas

Riigikohus ei tunnistanud pensionireformi põhiseadusevastaseks. Vaata Riigikohtu uudis. 

Riigikohus otsustas, et pensionireform, mis muudab pensioni teise sambaga liitumise vabatahtlikuks, on põhiseadusega kooskõlas.

19.10.2020.Postimees. Riigikohus tunnistas perehüvitiste seaduse sätte põhiseadusvastaseks

19.10.2020. Riigikohus: peretoetuste jagamine vanemate vahel peab olema võimalik kohtusse pöördumata

08.09.2020. Eesti Päevaleht. Riigikohtu esimees: liiga tundlikud kohtunikud reageerivad üle. Ärge uskuge vandenõusid!

08.09.2020. Eesti Päevaleht.  Suured kohtumajad on kapitaalselt tülis, Kas keegi tahab Eestis Poola kohtureformi?

28.08.2020. Lõuna-Eesti Postmees. President Kaljulaid: Riigikohtul on oluline roll meie vabaduse ja väärtusruumi hoidmisel 

28.08.2020 Tartu Postimees. Riigikohtusse pääseb nüüd Kuradisilla kõrvalt.  

Eesti kohtumenetlus kuulub Euroopa kolme kõige tõhusama hulka

14.07.2020

Eesti asub äsja avaldatud õigusemõistmise võrdlustabelis „Justice Scoreboard 2020“ kohtusüsteemi tõhususe ja menetluste kiiruse poolest Euroopa Liidu riikide esikolmikus.

Tsiviilasjade lahendamisel on Eesti kohtud Euroopa Liidus tõhususe poolest teisel ning haldusasjades viiendal kohal.

Vt ka Justiiitsministeerium. Eesti kohtumenetlus kuulub Euroopa kolme kõige tõhusama hulka