Riigikohtu 2023.a maksulahendid - vaata siit 

Kõiki 2022-2024.a Riigikohtu lahendite kokkuvõtteid saab lugeda   lahendi juures xLaw RK moodulis (Riigikohtu lehel oleva kohtulahendi numbri juures asuvale nupule klikkides). 

Maksuvõlg 

Ettevõte vastutab töötaja tekitatud maksuvõla eest 

Riigikohtu halduskolleegium tühistas  27.09.2022 asjas 3-17-523  ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks.  Kolleegium asus seisukohale, et ostujuhi teadmise petuskeemist saab omistada ka Tartu Millile, sest ostujuhil oli ettevõtte nimel tehingute tegemiseks esindusõigus – ta tegi juhatuse kehtestatud hinna ja koguste piires sisseoste, aktsepteeris pakkumisi, sõlmis igakordseid kokkuleppeid, kontrollis kauba kogust ja kvaliteeti jne.   

Riigikohus on juba varem juhtinud tähelepanu sellele, et maksustamise seisukohalt pole tähtis, millisele töötajale või juhatuse liikmele on äriühing pannud ülesande tehinguid kontrollida. Vastupidisel juhul muutuks maksuhalduri kontroll ja maksusumma määramine väga keeruliseks või isegi võimatuks, kui ettevõte jätab oma tegevuse nõuetekohaselt korraldamata. 

Kolleegiumi hinnangul pole ka praegusel juhul oluline, et töötaja võis oma tegevust ettevõtte juhatuse eest varjata või tegutses omakasu eesmärgil. Kui töötaja on tekitanud ettevõttele kahju – näiteks maksuvõla –, siis on tööandjal õigus nõuda temalt hiljem selle hüvitamist.   Samuti ei välista Tartu Milli vastutust töötaja osalusel tekkinud maksuvõla eest maksukuriteos õigeksmõistmine. Kolleegium märkis, et õigeksmõistetute käitumine ei vastanud küll seaduses kitsalt sõnastatud kuriteo kirjeldusele, kuid haldusasjas on kohtud petuskeemi olemasolu tuvastanud.

Maksualased süüteod 

Süüteo vahetuks objektiks oleva kütuse konfiskeerimine

Riigikohus selgitas 21.04.2022 otsuses 4-20-5209/46 , et kõnealuse väärteo kontekstis on kütus käsitatav süüteo vahetu objektina. Kütust ei saa konfiskeerida KarS § 83 lg 2 alusel, kuna see säte võimaldab konfiskeerimise üksnes seaduses sätestatud juhtudel, kuid MKS § 155.2 konfiskeerimisvõimalust ette ei näe. Konfiskeerimine ei ole võimalik ka KarS § 83 lg 4 järgi. KarS § 83 lg 4 kohaselt konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub, kuid üksnes tingimusel, et isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo (KarS § 83 lg 5). Kütuse omamiseks ei ole vähemalt üldjuhul KarS § 83 lg-s 4 nimetatud luba tarvis, sest tegemist pole ainega, mille käitlemiseks oleks näiteks selle ohtlikkuse tõttu kehtestatud loakohustus või mis oleks tsiviilkäibes üldse keelatud. Ka ei saa kütusekoguse osas, mille ladustamise etteheites väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetati, rääkida õigusvastasest teost.

Maksusumma määramine hindamise teel

Kohtuliku kontrolli ulatus maksusumma määramisel hindamise teel

Käibemaks

Riigikohtu praktika muutmine menetluskulude väljamõistmise osas (käibemaks) 

Riigikohus muutis  11.05.2022  lahendis 3-20-663/23 menetluskulude väljamõistmise praktikat õigusabiteenuse eest makstud tasule lisanduva käibemaksu osas. 

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta. Kui avaldaja on kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte. (p 23)

Parendatud ehitise korteriomandite võõrandamise maksustamine

Vastutusotsus ja intress 

Vastutusotsuses tahtluse tuvastamine ja intressi nõudmise eeldused

Riigikohtu Halduskolleegium selgitas 21.04.2022 otsuses  3-20-1415/25 , et kui isik teab temal lasuva kohustuse (maksukorralduse seadus § 8 lg 1) olemasolust võib peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma (kaudselt tõendatud teadmine) ja jätab kohustuse täitmata, siis ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge (s.o maksuvõla teket). Sellisel juhul saab jaatada isiku tahtlust. Kolleegium kordas varasemat seisukohta (RKHK otsus nr 3-19-104/22, p 19), et vastutusotsusega nõutava maksuvõla minimaalse kolmekuulise sissenõudmise tähtaeg kohaldub põhimaksuvõlast eraldi ka intressile. Kuna selles asjas ei olnud maksuhaldur kogu intressivõlga püüdnud äriühingult vähemalt kolmekuulise perioodi jooksul edutult sisse nõuda, siis tühistas kolleegium vastutusotsuse osaliselt intressinõude osas. Otsuse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.

Juhatuse liige ei vastuta maksuvõla eest, mis on tekkkinud enne juhatuse liikmeks saamist. 

Juhatuse liikmelt saab äriühingu intressivõlga nõuda ainult vastutusotsusega. 

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19.04.2022  otsuses nr 3-20-1213/42, et kuigi äriühingu juhatuse liikmel on kohustus korraldada ka enne tema juhatuse liikmeks saamist tekkinud maksuvõlgade tasumine, ei võimalda kehtiv õigus talle sellise maksuvõla osas vastutusotsust teha. 

MKS § 40 lg 1 nõuab põhjuslikku seost kohustuse tahtlikult või raskest hooletusest rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel ning kolleegium on korduvalt märkinud, et kui maksuvõlg on tekkinud enne etteheidetavat käitumist või etteheidetav käitumine pole maksuvõlga põhjustanud, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla kohta teha. 

Samuti rõhutas kolleegium, et äriühingu intressivõlga saab juhatuse liikmelt nõuda ainult vastutusotsusega, mitte MKS § 115 lg 3 alusel tehtava intressinõudega.

Vastutusotsuses tuleb juhatuse liikme kohustuserikkumist põhjendada

Riigikohtu halduskolleegium tühistas 28.12.2022 otsusega asjas 3-20-2325 ringkonnakohtu otsuse, tegi uue otsuse, rahuldas kaebuse ja tühistas Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse. Kolleegium käsitles  maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate kohustuste rikkumist MKS § 8 lg 1 tähenduses ning  süü ja põhjusliku seose tuvastamist.

Kolleegium märkis, et juhul, kui maksuhaldur tuvastab menetluses, et mingil ajahetkel oli äriühing muutunud maksejõuetuks, see maksejõuetus polnud ajutise iseloomuga ning pankrotiavaldus oli õigel ajal esitamata, tuleb selle kohustuse rikkumist asjakohaselt põhjendada, analüüsides muu hulgas ka juhatuse liikme selgitusi ja muid tõendeid maksejõuetuse põhjuste kohta. Haldusakt, mis paneb juhatuse liikmele vastutuse, peab olema täpne, selge ja motiveeritud. Kohustused ja nende õiguslikud alused, mida juhatuse liige on rikkunud, tuleb välja tuua konkreetselt ja üheselt mõistetavalt. Praeguses asjas see nii ei olnud. Maksuhaldur oli vastutusotsuses piirdunud ebamääraste etteheidetega, et juhatuse liige jättis äriühingu restruktureerimata või selle majandusliku tegevuse lõpetamata. Kuna tegemist on osanike otsustuspädevusse kuuluvate keeruliste äriliste otsustustega, on mõistetav, et maksuhaldur ei osanud täpsustada, mida kaebaja konkreetselt tegema oleks pidanud, et maksevõimet tõsta. Samas ei ole aga võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost rikutud kohustuse ja maksuvõla tekkimise vahel, kui rikutud kohustust pole täpselt sõnastatud. Kolleegium lisas ka, et sularahas arveldamine pole ühegi õigusnormi alusel keelatud. Samuti ei tähenda sularahas arveldamine äriühingu likviidsete vahendite vähenemist, kui pole kindlaks tehtud raha väljaviimist äriühingust. Sularahas arveldamisega võib äriühing küll riskida suurema tõendamiskoormusega maksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel.

Vastutusotsuse menetluses on maksuhalduri uurimiskohustus sarnane maksumenetluse uurimiskohustusega ning sellele vastab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. 

Riigikohutu Halduskolleegium selgitas 08.02.2022 kohtuasjas nr 3-20-928, milline on maksuotsuse tegemiseks korraldatud maksumenetluse ja vastutusotsuse tegemiseks korraldatud vastutusotsuse menetluse vahekord ning milline osa on maksuotsusel vastutusotsuse menetluses.

Riigikohus märkis, et sõltumata sellest, kas maksuotsus on läbinud kohtuliku kontrolli või mitte, on vastutusotsuse menetlus täiesti iseseisev menetlus. Vastutusotsuse menetluses on maksuhalduri uurimiskohustus sarnane maksumenetluse uurimiskohustusega.  

Riigikohus on oma varasemas lahendis 3-3-1-23-12, p 25   märkinud, et maksuhaldur viidata ühe tõendina maksuotsusele ning seal tuvastatud asjaoludele. Samuti peab maksuhaldur maksukohustuslase seletusest ja vastuväitest tulenevalt analüüsima neis esitatud asjaolusid ning vajaduse korral koguma uusi tõendeid.

Maksuhalduri uurimiskohustusele vastab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. See kohustus hõlmab lisaks dokumentide esitamisele ka kohustust teatada maksuhaldurile kõigi nende tunnistajate nimed, kes kaebaja väiteid võiksid kinnitada. Kaasaaitamiskohustuse rikkumine ei saa üldjuhul viia siiski selleni, et maksukohustuslasel keelatakse uute tõendite esitamine kohtumenetluses. Tõendite esitamist saab viitega maksukorralduse seaduse § 102 lg 1 p-le 2 piirata üksnes erandjuhul ja arvestades Riigikohtu varasemaid seisukohti otsuste nr 3-3-1-47-07 p-des 12 ja 13 ning 3-3-1-56-16 p-des 21 ja 22. 

Kohtud olid selles asjas rikkunud oluliselt menetlusnorme, kui olid jätnud rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks kohtumenetluses. Kolleegium kordas varasemat seisukohta, et isikul peab vastutusotsuse adressaadina olema tegelik võimalus vastutusotsuse menetluses tuvastatud asjaolusid vaidlustada.

Juhatuse liige vastutab solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning selle tulemusel (põhjuslik seos) on tekkinud maksuvõlg.

Riigikohtu Halduskolleegium selgitas 27.01.2022 kohtuasjas nr 3-19-1876 vastutusotsuse tegemise eelduseid.  MKS § 40 lõige 1 näeb ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lõike 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama (kuni 31. märtsini 2017 kehtinud redaktsiooni järgi tagama) esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Nendest normidest on kolleegium järeldanud, et äriühingu juhatuse liige ei vastuta solidaarselt maksukohustuslasega isiklikult oma varaga mitte igasuguse äriühingu maksuvõla eest (nt ebaõnnestunud äriplaan), vaid ta teeb seda üksnes teatud eelduste täidetuse korral. Teisisõnu, ainult siis, kui ta rikkus MKS § 8 lõikes 1 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning selle tulemusel (põhjuslik seos) on tekkinud maksuvõlg (viimati 6. oktoobri 2021. a otsus nr 3-19-1161/40, punkt 12).   

MKS § 40 lõikes 4 on sätestatud, et tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel lähtutakse VÕS § 104 lõigetes 3-5 sätestatust. VÕS § 104 lõikes 5 on tahtlus defineeritud õigusvastase tagajärje soovimisena.  

Kolleegium on selgitanud otsuse nr 3-17-2235/52 punktis 13, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). 

Õigesti deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksude puhul ei saa eristada tahtlust maksustamisperioodide kaupa, sest tulenevalt MKS § 105 lõikest 6 on kohustuste täitmise järjekord imperatiivselt sätestatud. Küll aga tuleb kontrollida, kas vastutusotsusega etteheidetav teadlik õigusvastane käitumine (tegevus või tegevusetus) tõi kaasa (põhjuslik seos) vastutusotsuse adressaadi eesmärgina tasumiskohustuse rikkumise. Kui nõutavate maksude tasumine polnud objektiivselt võimalik muul põhjusel, puudub kohustuse rikkumise ja vastutusotsusega nõutava maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos. (p 14)

Kaebaja oli maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamisega üles näidanud soovi takistada äriühingusse laekuva raha arvel maksuvõla sundtäitmist, ning kui ta ei astunud edaspidi ühtegi vastupidist sammu, oli ka tema edasine tegevusetus kantud eesmärgist võimaldada äriühingu tegevjuhil hoiduda maksuvõla sundtäitmisest (p.15).