Kolleegium pidas vajalikuks juhtida  tähelepanu mõnele olulisele asjaolule TuMS § 50 lg 2.2 kohaldamisel.  Maksustatavat omakapitali jääki tuleb vähendada sellelt arvutatava tulumaksu võrra. Kui dividendi maksmisel saab tekkivat tulumaksukohustust katta tulevikus teenitava kasumi arvel, siis likvideerimise korral sellist võimalust ei ole.  Tulenevalt TuMS § 50 lg-st 2.1 tuleb vältida Leedus maksustatud kasumi topeltmaksustamist. Kui emaühingu omakapitali koosseisu on arvutatud tütarühingu kasum, siis tuleb maksustatavat omakapitali jääki selle võrra vähendada olenemata sellest, et tütarühingu kasumit ei ole emaühingule dividendina välja makstud. Kuna TuMS § 50 lg 2.2 kohaselt tuuakse erandlikult maksukohustus ajaliselt ettepoole ning äriühingu jaotamata kasum maksustatakse, nagu oleks registrist kustutamisel toimunud dividendi maksmine, siis tuleb ka maksuvabastust laiendada kogu kasumiosale, mida emaühingul oleks registrist kustutamise hetkel võimalik tütarühingust dividendina saada ning maksuvabalt oma osanikele dividendina välja maksta.(p.26)

Kolleegium selgitas ka  termini „ühinemise bilansi päev“ (ÄS § 392 lg 1 p 7) õiguslikku tähendust.  Ühinemisbilanss on raamatupidamise aruanne, mille alusel saavad ühinemises osalevad ühingud kokku leppida ühinevate äriühingute vara väärtuse ning osade või aktsiate asendussuhte. Pärast ühinemise bilansi päeva teenitud kasum jaotatakse ühinemislepingus kokku lepitud asendussuhete järgi. Samuti määratakse ühinemise bilansi päevaga aeg, millest alates ei koostata enam ühendatava ühingu kohta avalikku majandusaasta aruannet, vaid ühineva ühingu finantsnäitajad esitatakse ühendava ühingu järgmise aruande koosseisus. Tegemist on raamatupidamist ja aruandlust reguleeriva normiga, millel ei ole maksuõiguslikku tagajärge.  Äriseadustikus kasutatud formuleering „ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel“ ei tähenda ühendatava ühingu õigusvõime lõppemist (õigusvõime lõpeb isiku registrist kustutamisega), vaid puudutab ühinemises osalevate ühingute sisesuhteid ja raamatupidamisaruannete koostamist. Ühinemise bilansi päev ei mõjuta ühendatava ühingu õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes (sh avalik-õiguslikke kohustusi). Ühinemise bilansi päeva ei kanta registrisse. Ühinemise bilansi päev on alati varasem kui ühinemise kande päev.  Asjaolu, et ühinemise bilansi päevale järgneva perioodi kohta ei pea ühendatav ühing koostama majandusaasta aruannet, ei takista tulumaksu arvutamist ja deklareerimist TuMS § 50 lg 2.2 kohaselt. Ühinemise bilansi päevast ei lõpe ühendatava äriühingu raamatupidamiskohustus. MKS § 57 lg 3 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamis- ja maksuarvestust, mis annaks ülevaate tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähtsatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Raamatupidamise seadus ei vabasta ühinevat ühingut ühinemise protsessi ajal jooksva raamatupidamisarvestuse pidamisest. Niikaua kui ühing peab raamatupidamisarvestust, on ka teada ühingu omakapitali suurus. TuMS § 50 lg 2.2 kohaldamiseks ei ole vaja koostada täismahus finantsaruannet, vaid saab kasutada raamatupidamisregistrite andmeid ( p. 23) 

Riigikohtu Halduskolleegium 25.05.2023 otsuses  3-20-326 selgitas, et põhimõtteliselt ei teki TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksukohustust, kui äriühingust on küll tehtud algdokumendita väljamakseid, kuid need on hiljem tagastatud. Sellisel juhul ei vasta väljamakse kulu tunnustele. Küll aga peab sellisel juhul olema võimalik üheselt aru saada, millise kalendrikuul tehtud väljamakse on tagastatud, sest maksustamisperiood on kalendrikuu. Kolleegium rõhutas, et kuigi maksustamise eesmärk ei ole maksukohustuslast karistada äri- ja raamatupidamisõiguse rikkumise eest, peab maksukohustuslane arvestama, et sellisel viisil käitumine ja tehingute õigeaegne ja täpne dokumenteerimata jätmine võib kaasa tuua tema võimalike maksuõiguslike positsioonide tõendamatuse.

Riigikohtu Halduskolleegium 14.06.2023 otsuses  3-19-2244 selgitas, et mitterahalise sissemakse üleandmine on oma olemuselt selline tehing, mille suhtes ei saa kohaldada TuMS § 50 lõiget 4, sest olenemata tehingu väärtusest ei saa kumbki tehingu pool sellisest tehingust mingit tulu ega kanna mingit kulu. Äriühingu osakapitali sissemaksete ja väljamaksete maksustamist reguleerib erisättena TuMS § 50 lg 2. Kui maksuhaldur teeb kontrolli tulemusena kindlaks, et mitterahalise sissemakse ese on hinnatud turuhinnast kallimaks, siis on maksuhalduril õigus teha maksuotsus, millega vähendatakse maksumaksja poolt deklareeritud omakapitali sissemakse väärtus. Selle tulemusena suureneb äriühingu potentsiaalne maksukohustus tulevikus