JAANUAR 2026
01.01.2026 jõustub (osal. 01.01.2027, 01.01.2028)
Hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) sisulisi norme ei ole üle 15 aasta muudetud. HasMS-i muutmisvajadus on seotud vahepealsel ajal toimunud tehnoloogia hüppelise arenguga ning hasartmängukorraldajate rahvusvahelise konkurentsivõime ja riigi maksutulude tagamisega. Seadusega kavandatavate seadusmuudatustega kaasajastatakse hasartmängudele ja nende korraldamisele kohalduvaid regulatsioone, sealhulgas muudetakse võidufondi väärtust loteriide osas, millele ei kohaldata HasMS-is sisalduvaid norme, tõstetakse hasartmängu mängija vanusepiiri ja hasartmänguseaduse rikkumise eest kohaldatava rahatrahvi suurust, korrigeeritakse kaughasartmängu mõistet ning luuakse hasartmängu korraldusloa peatamise ja hasartmängudes krüptovara kasutamise võimalused.
Muudatuste eesmärgiks on kujundada hasartmängusektoris olukord, kus hasartmänguturg on aus ja läbipaistev ning hasartmängukorraldajate ja Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) vahel on tagatud selge ja toimiv suhtlus. Rahapesualaste riskide hindamisel kaasatakse Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pädevus. Nimetatud eesmärkide saavutamisel on lähtutud tingimustest, et muudatused ei põhjustaks maksulaekumise vähenemist, ei tekitaks ebaproportsionaalseid täiendavaid kulusid ega suurendaks bürokraatiat. Hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõstmiseks kehtestatakse hasartmängukorraldaja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus ning MTA hindab tegevusloa taotluse vastavust nõuetele, sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele, kaasates RAB-i hinnangu. Hasartmängu korraldamise tegevusloa taotlusele lisatavatele andmetele ja dokumentidele kohaldatakse edaspidi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 70 lõigetes 3 ja 3.1 sätestatud regulatsiooni. Nimetatud muudatuse tulemusena kasvavad mõnevõrra MTA ja RAB-i töökoormus ning tegevusluba (kehtib tähtajatult) taotlevate hasartmängukorraldajate halduskoormus. Samas on muudatus hädavajalik, kuna Eesti tegevusloaga hasartmängukorraldajad ei pruugi järgida rahapesu ja terrorismi rahastamise protseduure ning võivad seeläbi aidata kaasa rahapesule. RAB-i järelevalve tulemused näitavad, et hasartmängusektoris on riskihinnangutes esile tõstetud kaughasartmäng ja välismaised või välismaalastega seotud ettevõtted. Kaughasartmängude mängimine on kasvanud mitteresidendist mängijate arvel, kellest osa pärineb kõrge või väga kõrge rahapesu riskiga riikidest. Eeltoodud põhjustel tuleb sätestada täiendavad meetmed rahapesu riski maandamiseks ning seetõttu muuta hasartmängu korraldamise tegevusloa taotlemise regulatsiooni. Samas võib rangemate nõuete kehtestamine tuua kaasa ka tegevusloa taotluste arvu vähenemise, eriti väiksemate turuosaliste seas.
Muudatustega alandatakse ka hasartmängu maksumäära õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel. Hasartmängu tuleb maksustada määraga, mis tagab, et mängimine püsiks ühiskondlikult aktsepteeritavates piirides. Hasartmängu maksumäära on ka varem langetatud ning selle eesmärgiks on olnud ka siis maksutulu suurendamine.
01.01.2026 jõustub (osal. 01.04.2027)
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Seaduse eesmärk on võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust, täpsustada hooldusteenuse osutaja kohustust hügieenivahendite tagamisel, muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks, muuta paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine, võimaldada SKA-l täita pensionikalkulaatori funktsioone ja tagada isikute võrdne kohtlemine kohustusliku kogumispensioni sissemakse tegemisel.
Seadusega reguleeritakse praegu projektipõhisena osutatavad teenused – viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus – riigi korraldatava abina. Eesmärk on tagada nimetatud teenuste kättesaadavus kuulmislangusega inimestele.
Seadusega täpsustatakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate abivahendite regulatsiooni, mida tehakse õigusselguse suurendamise eesmärgil.
Toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
01.01.2026 jõustub
Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine)
RT seadusuudis
Küberturvalisuse seaduse muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle NIS2 direktiiv, mille tulemusena laieneb oluliselt ettevõtete ring, kellel tuleb hakata täitma rangeid küberturvalisuse nõudeid.
Näiteks hakkavad muudatused puudutama lennuettevõtjaid, raudteesektorit, elektriettevõtjaid, kaugkütte pakkujaid, sadama pidajaid, krediidiasutusi, pilvandmetöötlusteenuse osutajaid, postiteenuse osutajaid, jäätmekäitlusettevõtteid ja haiglaid, aga ka teatud toidukäitlemisettevõtteid, kes vastavad kindlatele suuruskriteeriumidele.
Küberturvalisuse seaduse subjektid peavad regulaarselt hindama oma küberturvalisuse riske ja võtma kasutusele vastavaid kaitsemeetmeid riskide leevendamiseks. Lisaks tuleb arendada küberintsidentide tuvastamise ja neile reageerimise võimekust, rakendada vajalikke meetmeid tundlike andmete kaitseks ja korraldada regulaarseid koolitusi küberturvalisuse teemal nii töötajatele kui ka ettevõtte juhtidele.
Küberturvalisuse meetmeid tuleb edaspidi rakendada kogu organisatsiooni suhtes. Näiteks võib tööstusettevõte muutuda küberturvalisuse seaduse subjektiks üksnes seetõttu, et ta osutab kõrvaltegevusena väikemahulist pilveteenust.
Nii uutele kui ka juba olemasolevatele küberturvalisuse seaduse subjektidele on ette nähtud 3- aastane üleminekuperiood, mille jooksul peavad nad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima.
01.01.2026 jõustub (osal. 01.03.2026, 01.01.2027, 01.01.2028)
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega on plaanis ajakohastada kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) osas kohalduvaid finantsdistsipliini meetmeid (netovõlakoormuse piirmäär ja põhitegevuse tulemi lubatav väärtus). KOVide finantsjuhtimist reguleeriv kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (edaspidi KOFS) sisaldab osaliselt bürokraatlikke ja aegunud nõudeid,. Õigusselguse huvides on vajalik täpsustada sõnastusi, mis on praktikas KOVidele seaduse rakendamisel probleeme tekitanud ja tunnistada kehtetuks sätted, mille järgi on vajadus ära langenud.
Seaduse eesmärk on vähendada normide muudatustega KOVide jaoks ebavajalikku töökoormust, luues selgema ja ajakohasema õigusraamistiku finantsjuhtimise jaoks. Muudatused suurendavad KOVide enesekorraldusõigust ja aitavad suurendada KOVide võimalusi finantsvahendeid paindlikumalt kasutada. kuna KOVid saavad muudatuste jõustudes oma finantsjuhtimise kordades vastavad reeglid ise sisustada.
Samas toob KOVidele väikese töökoormuse kasvu majandusaasta aruande tegevusaruandes sisekontrollisüsteemide kohta ülevaate koostamine.
Seadusega kavandatavad muudatused ei suurenda sisuliselt ettevõtjate ega inimeste halduskoormust.
Seadusega muudetakse KOFSi, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust (edaspidi ETHS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (edaspidi KOKS).
Seadusega kavandatavad muudatused on järgmised:
1) kassapõhise eelarvestamise sätete kehtetuks tunnistamine;
2) eelarvestamise, aruandluse ja muude finantsjuhtimise reeglite lihtsustamine, õigusselguse huvides sõnastuste täpsustamine ja kaasajastamine;
3) finantsjuhtimise reeglite laiendamine kogu kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgrupile senise KOV arvestusüksuse (KOV ja temast sõltuvad üksused) asemel;
4) likviidsete varade paigutamise reeglite KOVidele soodsamaks muutmine;
5) põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõude asemele reegli kehtestamine, et põhitegevuse tulem peab katma finantskulud (intressid);
6) netovõlakoormuse ülempiiri reegli soodsamaks muutmine;
7) finantsdistsipliini meetmete mitterakendamise korral nõue esitada eelarvestrateegia eelnõu enne kinnitamist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse andmiseks;
8) majandusaasta aruande tegevusaruandes sisekontrolli süsteemi rakendamisest ülevaate andmise muutmine kohustuslikuks;
9) arengukava ja eelarvestrateegia hiliseima volikogus kinnitamise tähtaja nihutamine 15. oktoobrilt 30. novembriks.
Osad muudatused võivad vähesel määral suurendada KOVide töökoormust. Samas suur osa muudatusi vähendavad KOVide töökoormust.
01.01.2026 jõustub
Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega muudetakse maaparandusseadust (edaspidi ka MaaParS) ja riigivaraseadust.
Muudatused on tingitud järgmistest maaparandusseadusest või riigivaraseadusest tulenevatest probleemidest:
• maaparanduse alal tegutsevad vastutavad spetsialistid ei saa 2026. aastal tegevust jätkata, kuna puudub võimalus täita täienduskoolituse nõuet;
• paljud vanad kuivendussüsteemid jäävad maaparandussüsteemide registrisse (edaspidi ka register) kandmata kuluka ja keeruka loamenetluse tõttu;
• põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaa kasutusse andmise ja võõrandamise protsessid venivad liigse nõusolekumenetluse tõttu.
Eelnõu eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja muuta regulatsioonid paindlikumaks. Eelnõukohase seadusega maaparandusseaduses tehtavad muudatused kaotavad täienduskoolituse nõude ja lihtsustavad vanade maaparandussüsteemide registrisse kandmist ning riigivaraseaduses tehtavad muudatused lihtsustavad põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaa kasutusse andmist ja võõrandamist. Kõik muudatused vähendavad isikute halduskoormust.
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 12.10.2025)
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine)
RT I, 02.10.2025, 1
RT seadusuudis
Peamised eesmärgid on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS) ajakohastamine, meretranspordi lisamine süsteemi, tasuta heitkoguse ühikute kaotamine lennunduses ning moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastuse suurendamine. Muudatustel on oluline majanduslik ja keskkonnamõju. Ettevõtete kulud võivad muudatustega suureneda, kuid samal ajal tekivad uued võimalused investeerida rohetehnoloogiatesse ning vähendada heitkoguseid.
ELi HKSi laienemisel merendussektorile suureneb kohaldusalasse kuuluvate ettevõtete haldus- ja finantskoormus seoses lubatud heitkoguse ühikute soetamisega. Paiksete käitiste ja õhusõiduki käitajate halduskoormus seoses eelnõuga oluliselt ei muutu. Keskkonnaametile lisanduvad uued ülesanded heitkoguse seirel ja kontrollimisel.
Seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega (ELT L 130, 16.05.2023, lk 115–133; edaspidi direktiiv 2023/958).
Osaliselt võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.05.2023, lk 134–202; edaspidi direktiiv 2023/959). Eelnõus ei ole direktiivi sätted, mis puudutavad teist kauplemissüsteemi. Tegemist on uue Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga, mille loomiseks on koostamisel eraldi seaduse muutmise eelnõu.
Direktiiviga 2023/959 muudetakse ELi HKSi, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu kliimamääruses seatud eesmärgiga saavutada 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heite vähendamine võrreldes 1990. aastaga. Eesmärgi saavutamiseks esitas Euroopa Komisjon seaduseelnõude paketi „Eesmärk 55“, mille üks osa oli ka ELi HKSi ajakohastamine. Olemasolevat direktiivi 2003/87/EÜ muutva direktiiviga 2023/959 kehtestatakse uuendatud reeglid käimasolevaks kauplemisperioodiks, st kuni 2030. aastani. Direktiivis 2003/87/EÜ on täpsustatud valdkonnas kasutatavate terminite definitsioone, laiendatud ELi HKSi ka meretranspordile, ajakohastatud ELi HKSi enampakkumistulude kasutamise nõudeid ning kauplemissüsteemi loa menetlusreegleid.
01.01.2026 jõustub
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus
RT seadusuudis
Seaduse eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla nelja Euroopa Liidu direktiivi nõuetega, mille puhul on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatanud Eesti suhtes rikkumismenetlused. Seega muudetakse seadusega karistusseadustikku (KarS) ja kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), et kõrvaldada direktiivide ülevõtmise puudujääke.
Komisjon on Eesti suhtes alustanud rikkumismenetluse nr 2021/2135, milles ta heidab Eestile ette direktiivi 2013/48/EL [Viide 1: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22. oktoober 2013, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1–12).] , mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (edaspidi direktiiv 2013/48/EL), mittenõuetekohast ülevõtmist.
Kuna isikule, kelle üleandmist Euroopa vahistamismääruse alusel taotletakse, tagatakse Euroopa vahistamismääruse menetluses sarnased kaitseõigused nagu kahtlustatavale, süüdistatavale ja kinnipeetule riigisiseses menetluses, on eelnõuga planeeritavad muudatused seaduse täpsustamine vastavalt direktiivi 2013/48/EL artikli 10 lõikele 3 ega too endaga kaasa olulisi sisulisi muudatusi. Seadusega tuuakse sõnastuslikult praegusest selgemini välja isiku kinnipidamisest teavitamisest keeldumise aluste erandlik iseloom. Kuna praktikas sisustatakse nimetatud erandeid kooskõlas direktiivi 2013/48/EL nõuetega ning sama kitsalt, ei kaasne nimetatud muudatusega olulist sisulist muutust.
Eesti suhtes on alustatud ka rikkumismenetlust nr 2020/2279, milles heidetakse Eestile ette raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta [Viide 2: Nõukogu raamotsus 2002/584/JSK, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmise kohta (ELT L 190, 18.7.2002 lk 1–20).] (edaspidi raamotsus 2002/584/JSK) mittenõuetekohast ülevõtmist. Sellega seonduvalt on Eestile tehtud etteheide artikli 4 lõike 6 mittekohase ülevõtmise kohta, millega seoses on Eesti juba varasemalt muutnud muuhulgas KrMS § 492 lg 2 punkti 8. Võttes arvesse aga Euroopa Kohtu 06.06.2023.a kohtuotsust asjas C-700/21, on vajalik nimetatud sätte täiendav muutmine.
Komisjon on Eesti suhtes alustanud ka rikkumismenetluse nr 2023/2076, milles ta heidab Eestile ette direktiivi 2016/800/EL, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi [Viide 3: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/800/EL, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi, ELT L 132, 21.5.2016, lk 1–20.] (edaspidi direktiiv 2016/800/EL) mittekohast ülevõtmist. Eelnõu eesmärgiks on paremini tagada kahtlustatavate ja süüdistatavate õigust saada teavet kriminaalmenetluse üldise käigu ja etappide kohta. Samuti on seaduse eesmärgiks tagada, et kohtud kontrolliks kohtumenetluse staadiumis sagedamini süüdistuse kohaselt alaealisena kuriteo toime pannud inimeste vahistuse põhjendatust (vähemalt kord kahe kuu jooksul).
Lisaks viiakse muudatustega KarS vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (edaspidi direktiiv 2013/40/EL) [Viide 4: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/40/EL, 12. august 2013, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK.
] .
01.01.2026 jõustub
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (edaspidi ELRKS) ning seaduse jõustumisel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) eraldamata ja edaspidi maa erastamisest laekuv raha suunatakse riigi likviidsete finantsvarade hulka. Seaduse kehtetuks tunnistamisega likvideeritakse ORF ja maa erastamisest laekunud raha kasutamise otsustamine toimub edaspidi riigieelarve menetluse käigus. Ka kaotatakse seni erastamisest laekuva raha kasutamise otstarbed ja jäetakse teistest seadustest välja viited kulude katmise võimalustele ORFist.
01.01.2026 jõustub
Riigilõivuseaduse muutmise seadus
RT I, 18.12.2025, 2
RT seadusuudis
Seadus käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni rahastust.
Riigihanke korraldamisest tekkinud vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise organina riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo). VaKo asub Rahandusministeeriumi valitsemisalas. VaKo töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud.
Vaidlustuskomisjoni asutamisel kavandati üksuse tegevuse kulud katta vaidlustusasjade riigilõivude arvelt. Riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) sätestatud määrad pärinevad 2007. aastast [Viide 1: Edaspidi välja toodud sätted riigihanke vaidlustuse riigilõivu suuruste kujunemisest alates 2006.
1) Riigilõivuseadus (RT I 2006, 58, 439; jõustumine osaliselt 01.01.2007) § 222 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Eduka pakkumise otsuse kohta esitatud vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
2) Riigilõivuseaduse muudatus (RT I 2007, 22, 114; jõustumine 01.05.2007) § 222 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) 10 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 20 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
3) Riigilõivuseadus (RT I 2010, 21, 107);
3) Riigilõivuseadus (RT I 30.12.2014, 1; 10.12.2014 vastu võetud) § 258 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületav seda. ] ja katavad praegu vaid 50% VaKo kolme liikme ning ühe abitöötaja tööjõukuludest. Eelnõuga taastatakse riigihangete vaidlustuste riigilõivumäärade kulupõhisus, viies lõivud vastavusse tegelike kuludega. Kuivõrd halduskohtule kaebuse esitamisel kohalduvad hankeasjas samad riigilõivumäärad kui vaidlustuse esitamiselgi, mõjutab eelnõu kõiki riigihangete vaidlusi. Samas lahendatakse 9/10 vaidlustustest VaKo-s ehk kohtusse pöördumist mõjutab eelnõu oluliselt vähem võrreldes vaidlustusmenetlusega.
Seadusega kavandatavad muudatused ei too kaasa ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormuse kasvu, sest eelnõuga ei muudeta RLS-i selliselt, et muudatustega kaasneks korralduslikke muudatusi.
01.01.2026 jõustub
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
RT seadusuudis
Riigikogu võttis 18. juunil 2025. a vastu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse, millega loobuti julgeolekumaksu kehtestamisest ja suurendati selle asemel üldist tulumaksumäära 22%lt 24%le. Lisaks tõsteti ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäära 20%lt 22%le. Maksumäärade tõus jõustub selle seaduse kohaselt 2026. aasta
1. jaanuaril.
Seadus näeb ette nende maksumäärade tõstmisest loobumise, jättes vastavad – veel jõustumata – sätted ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadusest välja.
Lisaks pikendatakse eelnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust veel kahe aasta võrra.
Seadusega ei muudeta maksumaksjate halduskoormust, küll aga väheneb maksukoormus, sest 2026. aastast jõustuma pidanud tulumaksu määra tõusu ära jäämine avaldab mõju nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Positiivne mõju juriidilistele isikutele on ka sellel, et Ukraina hüvanguks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust pikendatakse 2027. aasta lõpuni.
01.01.2026 (osal. 01.04.2026) jõustub
Ühistranspordiseaduse muutmise seadus
RT I, 18.12.2025, 5
RT seadusuudis
Seadusega kavandatavate muudatuste eesmärk on koondada erinõuetega majandustegevuse andmed ühte registrisse, et tagada tõhusam andmete haldamine, vähendada halduskulusid ja turvariske. Selleks viiakse teenindajakaartide taotluste menetlemine ja väljastamine ning nende haldamine (edaspidi andmekoosseis) üle riiklikust ühistranspordiregistrist (edaspidi ÜTRIS) majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR). Transpordiametile kaasnevad ÜTRIS-es andmekoosseisu majutamisega tõsised turvariskid, kuna süsteem on aegunud ja hooldamata. Aegunud ja hooldamata andmekoosseisu jätkuv majutamine ohustab ka teisi Transpordiametis kasutusel olevaid süsteeme, mis asuvad samas klastris. Seetõttu lõpeb teenindajakaartide praegusel viisil avalikkusele näitamine.
Praegu taotletakse ja menetletakse teenindajakaarte MTR-is, kuid füüsiliste kaartide väljastamine, haldamine ja avaldamine toimub ÜTRIS-es. Väljastatud teenindajakaarte oli samuti võimalik leida ÜTRIS-es. Selline killustatus suurendab nii riigi kui ka ettevõtjate haldus- ja töökoormust.
Muudatuse tulemusel viiakse teenindajakaartide taotlemine, väljastamine ja nende üle arvestuse pidamine üle MTR-i. See vähendab registrite dubleerivat haldamist, parandab andmete turvalisust ning lihtsustab asjaajamist nii riigi kui ka ettevõtete jaoks. Muudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus.
01.01.2026 jõustub osaliselt
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus
RT I, 14.11.2025, 19
Alates 01.01.2026 maksustatakse M1-kategooria mootorsõidukid (ehk sõiduautod), millel on rohkem kui seitse istekohta, N1-kategooria mootorsõidukite (kaubikud/väikebussid) maksumääraga
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust 01.01.2025, osal. 01.10.2025, 01.01.2027)
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus,
Alates 01.01.2026 rakendub 15-eurone riigilõiv kadunud või hävinenud sõidukite kustutamisele liiklusregistrist, millel puudub lammutustõend.
Alates 01.01.2027 tõuseb kadunud või hävinenud sõiduki registrist kustutamise riigilõiv 800 euroni.
Kuni 2025. aasta lõpuni on peatatud registrikandega sõidukite registrist kustutamine tasuta.
Jäätmekäitleja väljastatud lammutustõendi olemasolul on kustutamine tasuta ka edaspidi.
Alates 01.01.2027 hakkab mootorsõiduki aastamaks rakenduma ka peatatud registrikandega sõidukitele.
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 27.04.2025)
Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine)
RT I, 17.04.2025, 2
RT seadusuudis
Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule.
2026.a hakkab lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel kehtima nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Tööandja, kelle juures töötamiseks taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba, peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. ( VMS § 176lg4)
Renditöö vahendajad ei pea enam välismaalase palkamiseks olema tagatist, mille suurus oli varem vähemalt välismaalase ühe kuu töötasu. Enne välismaalase palkamist peab renditöö vahendajal olema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb 90 päevani.
01.01.2026 jõustub (jõust. 01.07.2025)
Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seadus
RT I, 15.04.2025, 1
RT seadusuudis
Seadusega muudetakse ehituseadustikku (edaspidi ka EhS), halduskoostöö seadust ja veeseadust (edaspidi ka VeeS). Seaduse kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Selle muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus ja lüheneb puurkaevude ehitusloa taotlemise aeg. Teise muudatusena antakse reoveekogumisalade kinnitamise õigus ministrilt Keskkonnaameti peadirektorile. Kuna tegemist on pigem administratiivse tegevusega, siis on mõistlik see menetlus viia Keskkonnaametisse. Kolmanda muudatusena antakse veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule.
01.01.2026 (osal. 12.02.2026, 12.05.2026) jõustub
Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 21.11.2025, 1RT seadusuudis
Seadus koostati selleks, et viia Eesti õigusaktid kooskõlla gigabititaristu määrusega, jätta EhS ist välja sätted, millega võeti üle lairibadirektiiv, ning tagada gigabititaristu määruse nõuetekohane ja mõjus täitmine. Gigabititaristu määruse eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ning võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat rajamist, et vähendada selliste võrkude kasutuselevõtu kulusid.
Arvestades digitehnoloogia kiiret arengut, tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse, et pidada sammu vajadusega üha suurema läbilaskevõimega ühenduse järele. Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ [Viide 8: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final).] märgiti, et ainuüksi digitaristu ja -võrkude puhul ulatub ELi investeerimispuudujääk 65 miljardi euroni aastas. Seetõttu nimetas komisjon ühe põhimeetmena lairibadirektiivi läbivaatamise.
01.01.2026 jõustub (osal. 02.12.2025)
Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
RT I, 21.11.2025, 2
RT seadusuudis
Seadusega tehakse rahvastiku toimingute tõhustamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks järgmised peamised muudatused:
1) sünni registreerimise menetluses:
• vähendatakse sünni registreerimise kohti;
• võimaldatakse registreerida tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünd muude piisavate tõendite korral ilma kohtusse pöördumata;
2) elukoha registreerimise menetluses:
• võimaldatakse registreerida lapse elukoht kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta;
• võimaldatakse moodustada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikule, kes ei ole Eesti kodanik, või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule (edaspidi koos EL-i kodanik) isikukood elukoha registreerimise menetluses;
• lihtsustatakse EL-i kodaniku elukoha registreerimist Eestist välisriiki;
3) laiendatakse 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet, võimaldades tal:
• näha oma rahvastikuregistri (edaspidi RR) andmeid ja seada nendele juurdepääsu piirangut;
• esitada RR-i kontaktandmeid, lisa-aadressi ja ütluspõhiseid andmeid.
Eelnõu avaldab eeskätt mõju KOV-ide perekonnaseisuametnikele ja registripidajatele ning sotsiaalset mõju. Eelnõu aitab tõhustada rahvastiku toimingute valdkonna menetlusi, kiirendada ja lihtsustada riigiga suhtlemist ning seeläbi vähendada töö- ja haldus-koormust.
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 21.11.2025)
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (tuletis- ja repotehingute regulatsioon)
RT I, 11.11.2025, 1
RT seadusuudis
Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse põhieesmärk on parandada kehtivat tuletis- ja repotehingute läbiviimise regulatsiooni. Tegemist on eelnõu esmase ja peamise eesmärgiga. Tuletistehingud on väärtpaberitega seotud tehingud nagu näiteks optsioonid ja futuurid, millega juhitakse intressimäärade, tooraine või energia kättesaadavusest tingitud riske. Repotehing on leping, millega tagatakse ettevõtjatele lühiajalist likviidsust, sest lepingu sisuks on kohustada aktsiate müüjat ostma märgitud aja pärast ja määratud hinnaga aktsiad tagasi ostma. Sisuliselt on tegu aktsia pandiks andmisega.
Eesti õigus sisaldab tuletis- ja repotehinguid käsitlevaid sätteid, kuid kehtiv regulatsioon on puudulik nende tehingute tasaarvestamise nõuete osas ning ei vasta enam täies ulatuses rahvusvahelisele praktikale. Eelnõuga: 1) täpsustatakse ja ühtlustatakse selliste tehingute lõpetamisel toimuva tasaarvestuse režiimi (ingl. k. close-out netting) kontekstis asjakohaseid mõisteid ja kvalifitseeruvaid osapooli; 2) muudetakse eeltooduga seonduvalt sellise eriliigilise tagatise nagu finantstagatise (ingl. k. financial collateral) kaitseala; 3) muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada selliste tehingute jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Nende muudatuste tulemusena suureneb eelkõige Eesti finantsasutuste ja suuremate ettevõtjate ligipääs rahvusvahelisele tuletis- ja repotehingute turule, mis omakorda tõstab Eesti ettevõtjate ja ka laiemalt kogu meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Peamised muudatused tehakse väärtpaberituru seaduses (edaspidi ka VPTS).
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 13.12.2025)
Jäätmeseaduse muutmise seadus
RT I, 03.12.2025, 1
RT seadusuudis
Seadusega ajakohastatakse jäätmeseadus, et see vastaks Euroopa Liidu uutele patareide ja akude käitlemise nõuetele. Patareide ja akude käitlemist reguleerib alates 18. augustist 2025 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. a määrus (EL) 2023/1542.
Määruse 2023/1542 eesmärk on tagada, et patareide ja akude tootmine, turustamine ning jäätmete kogumine ja ringlussevõtt toimuksid ühtsete reeglite alusel kogu ELis.
Eesmärk on ennetada erinevate normide kehtestamist liikmesriikides, et ühtselt lahendada patareide kasvava kasutuse ja nendest tekkivate jäätmete keskkonnamõju.
See aitab vähendada patareide ja akude keskkonnamõju, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel.
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 13.12.2025)
Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus
RT I, 03.12.2025, 3
RT seadusuudis
Seadus käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemi ajakohastamist ja tõhustamist, et paremini toetada inimeste töövõime säilitamist, soodustada tööellu naasmist ning tagada laiapõhjalisem ja õiglasem ligipääs ravikindlustusele.
Muudatustega lühendatakse ajavahemikku, mille möödumisel on haiguslehel viibival inimesel võimalik naasta tööle terviseseisundile vastavalt kohandatud tingimustel – senise 61. päeva asemel juba alates 31. päevast. See soodustab varasemat tööellu naasmist ja toetab töövõime taastumist. Samuti muudetakse haigushüvitise arvutamise korda raseda kergemast tööst keeldumise korral, tuginedes edaspidi Maksu- ja Tolliameti andmetele. Muudatus aitab vähendada kuritarvitusriske ja leevendab Tervisekassa töökoormust. Lisaks kehtestatakse, et ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta töötuskindlustushüvitisega samal ajal, et tagada hüvitiste sihipärane kasutamine ja vältida mitme asendussissetuleku üheaegset maksmist. Samuti laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse saamise võimalusi, kaotades senised lepingu sõlmimise piirangud. See muudatus vähendab nende isikute halduskoormust, kes lepingut sõlmida soovivad – nad ei pea seaduses nõutud asjaolusid enam tõendama (meretöölepingu koopia esitamise nõue kaob) või kandma võimalikku lisakulu (meretöölepingu tõlkimise nõue (isiku kulul) kaob. Samuti tunnistatakse kehtetuks meretöölepingute osas Transpordiametilt arvamuse küsimise regulatsioon – sellega vähendatakse asutuste vahelist bürokraatiat.
Kavandatavad muudatused tugevdavad sotsiaalset kaitset, vähendavad haldus- ja töökoormust, toetavad töövõime säilitamist ja tööellu naasmist ning parandavad ravikindlustuse kättesaadavust.
01.01.2026 jõustub ( osal.20.07.2025, 01.06.2026)
Spordiseaduse muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega ajakohastatakse spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid , tõstetakse vabatahtlikele kohtunikele makstavat hüvitise piirmäära
Seaduse tasandile tuuakse seni spordiregistri põhimääruses sätestatud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Maksimumtähtaeg on 12 aastat (põhimäärusega saab sätestada lühema tähtaja). Sporditulemusi säilitatakse tähtajatult.
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 18.07.2025)
Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)
RT I, 08.07.2025, 6
RT seadusuudis
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise eesmärk on reguleerida PlanSi muudatuste rakendumist pooleliolevatele riigi eriplaneeringute menetlusele.
KeTSi muudatuste eesmärk on täpsustada tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda KOVidele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel.
17.01.2026 jõustub
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus
RT seadusuudis
Seaduse eesmärgiks on anda võimalus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel soovitud omavalitsuses ka neil püsivalt Eesti Vabariigis elavatael Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus ta kandideerib.
Näiteks tekiks eelnõu vastuvõtmisel võimalus Setomaa vallavolikogusse kandideerida ka setodel, kelle püsiv elukoht ei asu Setomaa vallas, kuid kes soovivad omavalitsuse poliitikas kaasa lüüa. Hääletamisõigus jääb Põhiseaduse järgi siiski vaid selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavatele isikutele, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
17.01.2026, osal. 23.02.2026 jõustub
Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus
RT I, 07.01.2026, 2
RT seadusuudis
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 63 lõike 1 punkt 4 näeb ette, et täitmisregister tagab infovahenduskanalina muu hulgas krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Avaliku võimu kandja, kellel on vaja täitmisregistrit kasutada seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Sisuliselt pakub täitmisregister avaliku võimu kandjatele ja muudele krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 5 nimetatud isikutele registri infovahenduskanaliga liitumise korral tehnilist automatiseeritud teenust krediidi- ja makseasutuste valduses oleva pangainfo kogumiseks.
Isikuandmete kaitse üldmääruse [Viide 2: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679/EL, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
] (IKÜM) artiklist 15 tuleneb isikute õigus teada, kuidas nende andmeid töödeldakse. Sama määruse artikli 5 lõike 1 punkt f ja artikli 24 lõige 1 kohustavad vastutavat töötlejat tõendama andmetöötluse nõuete täitmist ning rakendama sobivaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Isikuandmete töötlemist puudutavad üldpõhimõtted tulenevad ka isikuandmete kaitse seadusest (IKS).
Kuigi juurdepääs krediidi- ja makseasutuste valduses olevale pangasaladusena käsitatavale teabele muutub üha lihtsamaks ning käsipäringud asenduvad automatiseeritud andmevahetusega, puudub isikutel tõhus võimalus tutvuda enda kohta tehtud päringute ning nendega seotud andmetöötlusega. TMS-is puudub regulatsioon, mis reguleeriks seda, kes ja kuidas annab isikutele teada nende kohta info saamiseks täitmisregistri kaudu tehtud päringutest.
Täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustele tehtavate päringute puhul muudab olukorra keerulisemaks asjaolu, et täitmisregister ei ole seda andmevahetust puudutavas osas ise andmekogu, millest andmeid päritakse, vaid üksnes infokanal, mille kaudu liigub pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja makseasutuste ning päringute esitajate vahel. Täitmisregistrisse endasse pangasaladust ei salvestata.
Olukorra lahendamiseks täiendatakse täitemenetluse seadustikku sätetega, mille kohaselt on täitmisregistri kasutamise eelduseks registri kui infokanali kasutajate infosüsteemide liidestamine tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta (nn andmejälgija). Muudatus puudutab vaid registriga liitunud ja tulevikus liituvate kasutajate neid infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse täitmisregistri infovahenduskanali kaudu päringute esitamiseks krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete saamiseks.
Samuti sätestatakse, et kohustus teha tehnilise lahenduse kaudu kättesaadavaks teave täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta tehtud päringute kohta lasub registri infokanaliga liitunud kasutajal. Kohustus andmed kättesaadavaks teha võib olla piiratud vaid seaduses ette nähtud juhul.
08.01.2026, osal. 01.03.2026, 01.06.2026
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel)
RT seadusuudis
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk saavutada olukord, kus:
1) õppeasutuste direktorite ametikohad täidetakse pädevate ja kvalifitseeritud isikutega;
2) õppeasutuste juhtidel on motivatsioon pidevalt arendada nii ennast juhina kui tõsta enda juhitava asutuse tulemuslikkust;
3) õppeasutuste juhid saavad kooli pidajalt regulaarselt professionaalset tagasisidet, mis on suunatud ametialase arengu toetamisele;
4) õpetajatel on motivatsioon pidevalt arendada oma kutseoskusi, sest ühtne karjääriastmestik pakub selget visiooni karjäärivõimalustest ja toetab professionaalset arengut, aidates seeläbi tagada õpetajate järelkasvu;
5) õpetaja kvalifikatsiooninõuete paindlikkus on loonud võimaluse laiemale ringile pedagoogiliste kompetentsidega isikutele õpetajaametisse asuda, mis toetab õpetajate järelkasvu tagamist.
Muudatusega kaasneb:
1) koolipidamise kvaliteedi tõus;
2) direktori ameti maine paranemine;
3) kooli juhtimise kvaliteedi tõus;
4) õpetajaameti atraktiivsuse kasv;
5) õpetajate tööalase heaolu kasv;
6) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaalu suurenemine;
7) õpetajate kutsekindluse kasv;
8) õppe kvaliteedi tõus.
17.01.2026, osal. 01.07.2026, 01.01.2027, 01.01.2028
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Seaduse eesmärk on keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine. Ringlussevõtutööstusele eeliste loomiseks vähendatakse jäätmete ladestamist ja põletamist, suurendatakse jäätmete liigiti kogumist ja parandatakse konkurentsitingimusi jäätmeveos. Alameesmärgiks on rolliselguse loomine valdkonnas. Selleks tõhustatakse taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendatakse kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.
Jäätmeseaduse muudatustega tugevdatakse kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka KOV või omavalitsusüksus) osa jäätmehoolduse korraldamisel. Kõigile omavalitsusüksustele seatakse konkreetne tulemusnäitaja, milleks on olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Muudetakse korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitluse teenuse tellimise korraldust. Eelnõukohase seadusega ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumisega. Kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele seatud tingimustega toetab omavalitsusüksus riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist.
Täpsustatakse ja muudetakse selgemaks jäätmeveo teenustasu kujunemise põhimõtteid, et tagada läbipaistev ja stabiilne valdkonna rahastus. Selleks sätestatakse eelnõus võimalus, et omavalitsus kogub ise jäätmeveo teenustasu, mis sisaldab seaduses selgelt piiritletud ulatuses ja mahus jäätmehoolduskulude katteks makstavat osa. Võrreldes kehtiva üldise ja ka õiguskantsleri hinnangul liialt üldise sõnastusega muutub jäätmeveo teenustasu kogumine ja kasutamine läbipaistvaks ning saab olema rangelt seotud vaid jäätmehoolduse arendamise ja korraldamisega.
01.01.2026 jõustub (osal. 01.07.2024, 01.01.2025 ja 01.03.2025)
Maamaksuseaduse muutmise seadus
RT I, 30.06.2024, 1
RT seadusuudis
Seadusega kehtestatakse esiteks elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalseks maksumääraks 1,0% maa maksustamishinnast praeguse 0,5% asemel ning teiseks kehtestatakse muu maa maksimaalseks maksumääraks 2,0% maa maksustamishinnast praeguse 1,0% asemel. Muudatused rakenduvad esmakordselt 2025. a maamaksu suhtes.
Alates 01.01.2026 saavad kohalikud omavalitsused iseseisvalt määrata maamaksu aastase tõusu piirmäära vahemikus 10–100%.
Alates 01.01.2026 muutub koduomaniku soodustus summapõhiseks, mille täpse summa vahemikus 0–1000 eurot määravad kohalikud omavalitsused.
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 01.01.2024, osal. 01.01.2025)
Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seadus
RT I, 22.12.2023, 1
Andmekogu vastutav töötleja teeb oma veebilehel iga aasta 25. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ artikli 11 lõikes 2 nimetatud teabe teekasutustasu kohta.( LS § 190.9 lg4.1)
Alates 01.01.2026 peavad heiteta veoautod ehk sisepõlemismootorita raskeveokid või sellised sisepõlemismootoriga raskeveokid, mis paiskavad õhku vähem kui 1g CO2/kWh, maksma teekasutustasu. Tasu on kuni 75% väiksem võrreldes EURO 0-heitgaasiklassi kuuluva veoautoga. Näiteks heiteta veoauto, mille täismass on üle 12 tonni, aastane teekasutustasu on kuni 500 eurot, EURO 0-II-heitklassi kuuluval veoautol kuni 2000 eurot. ( LS § 190.3)
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 09.03.2022)
Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808,
millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate
liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste
direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust 01.01.2025)
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust 01.07.2025 , osal 01.01.2026, 01.05.2026, 01.01.2027, 01.05.2027, 01.01.2028, 01.05.2028)
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus
Alates 01.01.2026 tõusevad tubakakatoodete ja alkoholi aktsiisimäärad 10%.
Alates 01.05.2026 tõusevad osade kütuste ning elektrienergia aktsiisimäärad.
09.01.2026 jõustub (osal. 05.03.2026, 05.06.2026)
Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus
RT seadusuudis
Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse peamised eesmärgid on:
• lihtsustada kapitali kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral. Hetkel ei pea väärtpaberiprospekti koostama, kui emissiooni maht on kuni 8 mln eurot. Seadusega muudetakse kehtivat seadust nii, et edaspidi ei pea prospekti koostama kui emissiooni maht jääb alla 12 mln euro. Prospekti koostamise kulud võivad olla väiksemate emissioonide korraldamise koguhinnaga võrreldes ebaproportsionaalsed. Seetõttu saab alla 12 mln euro suuruste emissioonide korral emitent koostada prospekti asemel lihtsama teabedokumendi;
• anda emitendile endale valida, mis keeles ta soovib prospekti koostada. See edendab samuti kapitali kaasamist väärtpaberiturul. Lähtuvalt emissiooni sihtgrupist saab emitent ise otsustada, mis keeles on asjakohane prospekt koostada (kas rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles või Finantsinspektsiooni tunnustatavas keeles). Kui väärtpabereid pakutakse Eestis, on emitendil kohustus tõlkida prospekti kokkuvõte eesti keelde;
• vähendada investeerimisteenuste pakkujate (pangad, investeerimisühingud) koormust läbi erinevate nõuete vähendamise – näiteks kliendi väärtpaberikorralduste täitmisega seonduva regulatsiooni lihtsustamine, muu hulgas teatud aruandluskohustuse kaotamine ja teatud tuletisinstrumentidega kauplejate aruandluskohustuse lihtsustamine;
• võimaldada Finantsinspektsioonile rahatrahvide proportsionaalsem rakendamine turukuritarvitustega seotud rikkumiste korral, mille kohaselt saab trahvi määrata protsendina äriühingu käibest. Maksimaalne protsendimäär sätestatakse seaduses.
Kõik eelnimetatud muudatused põhinevad Euroopa Liidu õigusaktidel.
31.01.2026 jõustub
Tubakaseaduse muutmise seadus
RT I, 07.05.2025, 14
RT seadusuudis
Seaduse eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2022/2100, mille eesmärk on hõlbustada tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete siseturu sujuvat toimimist, võttes aluseks tervisekaitse kõrge taseme tagamise, eelkõige noorte ja laste tervise kaitse. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb kuumutatud tubakatoodetele kehtiv erinevate maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotada kogu ELis, et vältida erinevate reeglite kohaldumist eri liikmesriikides.
01.01.2026 jõustub osaliselt
(jõust. 01.04.2025)
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 12.12.2024, 2
RT seadusuudis
PHS-i muudatuste eesmärk on luua tasakaalustatum ja riigieelarve seisukohast jõukohasem vanemahüvitise süsteem, kus erisus minimaalse ja keskmise hüvitise ning maksimaalse hüvitise vahel ei ole nõnda suur. Samuti soovitakse ühtlustada erinevate vanemahüvitise liikide ülempiirid ning anda vanemapuhkusel viibijatele vabadus teenida täiendavat tulu ilma vanemahüvitise vähenemiseta.
01.10.2026 jõustub (osal. 18.04.2025, 01.11.2025)
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega kavandatud eesmärk on luua PHS-is lastele makstav individuaalne toitjakaotustoetus, mis ei jagune pereliikmete vahel, ei sõltu surnud toitja pensionikindlustusest ega varasemast sissetulekust, vaid on kõigile lastele ühetaoline. Toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse maksmise vanusepiir on sarnane perekonnaseaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse vanusepiiriga (21 eluaastat õppimise korral).
Toitjakaotuspensioni määramine 21-aastasele ja vanemale isikule, samuti toitja mittetöötavale lesele, kes kasvatab toitja kuni 3-aastast last, lõpetatakse. Nimetatud isikutele on viimase 20 aasta jooksul loodud erinevad hüvitiste skeemid, mis katavad üle 21-aastaste toitjakaotuspensioni saajate sihtrühmad paremini kui praegune toitjakaotuspension.
JUUNI 2026
01.06.2026 jõustub osaliselt (jõust. 01.07.2025)
Julgeolekumaksu seadus -KEHTETU 18.07.2024 (RT I, 08.07.2025,16)
RT I, 02.01.2025, 2
13.06.2026 jõustub osaliselt (osal. 01.01.2025)
Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Muudatusega korrastatakse töötushüvitiste süsteem. Ühtlustatakse töötushüvitiste tingimusi ja see parandab töötushüvitiste eesmärgipärasust, mõjusust ja kättesaadavust. Muudatuse tulemusel:
1) tagatakse sobivam tasakaal kindlustatu panuse ja saadava kindlustuskaitse vahel;
2) luuakse selgem ja eesmärgipärasem töötushüvitiste süsteem, mis soosib töötamist;
3) tagatakse terviklik töötushüvitise süsteem, mis võtab arvesse majandusolude muutumise mõju registreeritud töötusele;
4) ühtlustatakse sotsiaalabi andmist sel viisil, et sotsiaalabi vajavad inimesed suunatakse töötushüvitiste süsteemist sotsiaalhoolekande süsteemi, mis võimaldab sotsiaalabi andmise vajadust hinnata terviklikult ja vajaduse põhjal ning pakkuda abi.
2026.a jõustuva seadusemuudatusega tekib töötuskindlustushüvitisele kaks alaliiki: sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis ja baasmääras töötuskindlustushüvitis. ( TKindlS § 5.1- 9.1.). Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta. Kui isikul ei teki õigust sellele hüvitisele, makstakse kindlustatule võrdses baasmääras töötuskindlustushüvitist. Mõlemale hüvitisele kehtivad kindlustusstaaži nõuded. Sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumise tingimusi võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta. Nendele, kelle töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt on makstud töötuskindlustusmakset, asendab baasmääras töötuskindlustushüvitis praeguse riigieelarvest makstava töötutoetuse. Baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru need, kelle töötamine ja töise tulu saamine on olnud lühiajaline või ebapüsiv. Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 3 aasta jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, mida pikendatakse 60 kalendripäeva võrra, kui olukord tööturul on keeruline, ning hüvitise suurus on kõigile sama – 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast. 2026 aastal on hüvitise suurus 374,50 eurot kuus.
JUULI 2026
18.07.2025 jõustub (osal. 02.07.2025, 01.01.2026)
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadus
RT seadusuudis
Seaduse eesmärk on muuta Eesti maksusüsteem ettevõtjasõbralikumaks, ühetaoliseks ja lihtsaks. Seetõttu asendatakse julgeolekumaksuna kehtestatud ettevõtte kasumimaks ja füüsiliste isikute alates esimesest eurost maksustamine tulumaksumäära tõusuga kahe protsendipunkti võrra 24%-ni. Sarnaselt muu füüsilise isiku tuluga tõstetakse kahe protsendipunkti võrra maksumäära ka tulu puhul, mis on kantud ettevõtluskontole. Maksumäärade muutmise eesmärk on ümber korraldada riigieelarvelise maksutulu suurendamine eelkõige kaitsevõime arendamiseks.