JAANUAR 2026
01.01.2026 jõustub
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (edaspidi ELRKS) ning seaduse jõustumisel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) eraldamata ja edaspidi maa erastamisest laekuv raha suunatakse riigi likviidsete finantsvarade hulka. Seaduse kehtetuks tunnistamisega likvideeritakse ORF ja maa erastamisest laekunud raha kasutamise otsustamine toimub edaspidi riigieelarve menetluse käigus. Ka kaotatakse seni erastamisest laekuva raha kasutamise otstarbed ja jäetakse teistest seadustest välja viited kulude katmise võimalustele ORFist.
01.01.2026 jõustub
Riigilõivuseaduse muutmise seadus
RT I, 18.12.2025, 2
RT seadusuudis
Seadus käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni rahastust.
Riigihanke korraldamisest tekkinud vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise organina riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo). VaKo asub Rahandusministeeriumi valitsemisalas. VaKo töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud.
Vaidlustuskomisjoni asutamisel kavandati üksuse tegevuse kulud katta vaidlustusasjade riigilõivude arvelt. Riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) sätestatud määrad pärinevad 2007. aastast [Viide 1: Edaspidi välja toodud sätted riigihanke vaidlustuse riigilõivu suuruste kujunemisest alates 2006.
1) Riigilõivuseadus (RT I 2006, 58, 439; jõustumine osaliselt 01.01.2007) § 222 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Eduka pakkumise otsuse kohta esitatud vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
2) Riigilõivuseaduse muudatus (RT I 2007, 22, 114; jõustumine 01.05.2007) § 222 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) 10 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 20 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
3) Riigilõivuseadus (RT I 2010, 21, 107);
3) Riigilõivuseadus (RT I 30.12.2014, 1; 10.12.2014 vastu võetud) § 258 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületav seda. ] ja katavad praegu vaid 50% VaKo kolme liikme ning ühe abitöötaja tööjõukuludest. Eelnõuga taastatakse riigihangete vaidlustuste riigilõivumäärade kulupõhisus, viies lõivud vastavusse tegelike kuludega. Kuivõrd halduskohtule kaebuse esitamisel kohalduvad hankeasjas samad riigilõivumäärad kui vaidlustuse esitamiselgi, mõjutab eelnõu kõiki riigihangete vaidlusi. Samas lahendatakse 9/10 vaidlustustest VaKo-s ehk kohtusse pöördumist mõjutab eelnõu oluliselt vähem võrreldes vaidlustusmenetlusega.
Seadusega kavandatavad muudatused ei too kaasa ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormuse kasvu, sest eelnõuga ei muudeta RLS-i selliselt, et muudatustega kaasneks korralduslikke muudatusi.
01.01.2026 jõustub
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
RT seadusuudis
Riigikogu võttis 18. juunil 2025. a vastu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse, millega loobuti julgeolekumaksu kehtestamisest ja suurendati selle asemel üldist tulumaksumäära 22%lt 24%le. Lisaks tõsteti ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu maksumäära 20%lt 22%le. Maksumäärade tõus jõustub selle seaduse kohaselt 2026. aasta
1. jaanuaril.
Seadus näeb ette nende maksumäärade tõstmisest loobumise, jättes vastavad – veel jõustumata – sätted ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadusest välja.
Lisaks pikendatakse eelnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust veel kahe aasta võrra.
Seadusega ei muudeta maksumaksjate halduskoormust, küll aga väheneb maksukoormus, sest 2026. aastast jõustuma pidanud tulumaksu määra tõusu ära jäämine avaldab mõju nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Positiivne mõju juriidilistele isikutele on ka sellel, et Ukraina hüvanguks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust pikendatakse 2027. aasta lõpuni.
01.01.2026 (osal. 12.02.2026, 12.05.2026) jõustub
Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 21.11.2025, 1RT seadusuudis
Seadus koostati selleks, et viia Eesti õigusaktid kooskõlla gigabititaristu määrusega, jätta EhS ist välja sätted, millega võeti üle lairibadirektiiv, ning tagada gigabititaristu määruse nõuetekohane ja mõjus täitmine. Gigabititaristu määruse eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ning võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat rajamist, et vähendada selliste võrkude kasutuselevõtu kulusid.
Arvestades digitehnoloogia kiiret arengut, tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse, et pidada sammu vajadusega üha suurema läbilaskevõimega ühenduse järele. Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ [Viide 8: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final).] märgiti, et ainuüksi digitaristu ja -võrkude puhul ulatub ELi investeerimispuudujääk 65 miljardi euroni aastas. Seetõttu nimetas komisjon ühe põhimeetmena lairibadirektiivi läbivaatamise.
01.01.2026 jõustub (osal. 02.12.2025)
Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
RT I, 21.11.2025, 2
RT seadusuudis
Seadusega tehakse rahvastiku toimingute tõhustamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks järgmised peamised muudatused:
1) sünni registreerimise menetluses:
• vähendatakse sünni registreerimise kohti;
• võimaldatakse registreerida tervishoiuteenuse osutaja tõendita sünd muude piisavate tõendite korral ilma kohtusse pöördumata;
2) elukoha registreerimise menetluses:
• võimaldatakse registreerida lapse elukoht kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta;
• võimaldatakse moodustada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikule, kes ei ole Eesti kodanik, või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule (edaspidi koos EL-i kodanik) isikukood elukoha registreerimise menetluses;
• lihtsustatakse EL-i kodaniku elukoha registreerimist Eestist välisriiki;
3) laiendatakse 15–17-aastase haldusmenetlusteovõimet, võimaldades tal:
• näha oma rahvastikuregistri (edaspidi RR) andmeid ja seada nendele juurdepääsu piirangut;
• esitada RR-i kontaktandmeid, lisa-aadressi ja ütluspõhiseid andmeid.
Eelnõu avaldab eeskätt mõju KOV-ide perekonnaseisuametnikele ja registripidajatele ning sotsiaalset mõju. Eelnõu aitab tõhustada rahvastiku toimingute valdkonna menetlusi, kiirendada ja lihtsustada riigiga suhtlemist ning seeläbi vähendada töö- ja haldus-koormust.
01.01.2026 jõustub ( osal.20.07.2025, 01.06.2026)
Spordiseaduse muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega ajakohastatakse spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid , tõstetakse vabatahtlikele kohtunikele makstavat hüvitise piirmäära
Seaduse tasandile tuuakse seni spordiregistri põhimääruses sätestatud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Maksimumtähtaeg on 12 aastat (põhimäärusega saab sätestada lühema tähtaja). Sporditulemusi säilitatakse tähtajatult.
01.01.2026 jõustub (osal. 01.07.2024, 01.01.2025 ja 01.03.2025)
Maamaksuseaduse muutmise seadus
RT I, 30.06.2024, 1
RT seadusuudis
Seadusega kehtestatakse esiteks elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalseks maksumääraks 1,0% maa maksustamishinnast praeguse 0,5% asemel ning teiseks kehtestatakse muu maa maksimaalseks maksumääraks 2,0% maa maksustamishinnast praeguse 1,0% asemel. Muudatused rakenduvad esmakordselt 2025. a maamaksu suhtes.
Kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
2025. aastal maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot. See tähendab, et kui 2025. aasta maamaksusumma on vähemalt 50% suurem eelmise ehk 2024. aasta maksusummast, siis suureneb maksusumma 50%. Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis suureneb maamaksusumma 20 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksusummani.
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 01.01.2024, osal. 01.01.2025)
Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seadus
RT I, 22.12.2023, 1
Andmekogu vastutav töötleja teeb oma veebilehel iga aasta 25. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ artikli 11 lõikes 2 nimetatud teabe teekasutustasu kohta.( LS § 190.9 lg4.1)
01.01.2026 jõustub osaliselt (jõust. 09.03.2022)
Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808,
millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate
liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste
direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.
01.10.2026 jõustub (osal. 18.04.2025, 01.11.2025)
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
RT seadusuudis
Seadusega kavandatud eesmärk on luua PHS-is lastele makstav individuaalne toitjakaotustoetus, mis ei jagune pereliikmete vahel, ei sõltu surnud toitja pensionikindlustusest ega varasemast sissetulekust, vaid on kõigile lastele ühetaoline. Toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse maksmise vanusepiir on sarnane perekonnaseaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse vanusepiiriga (21 eluaastat õppimise korral).
Toitjakaotuspensioni määramine 21-aastasele ja vanemale isikule, samuti toitja mittetöötavale lesele, kes kasvatab toitja kuni 3-aastast last, lõpetatakse. Nimetatud isikutele on viimase 20 aasta jooksul loodud erinevad hüvitiste skeemid, mis katavad üle 21-aastaste toitjakaotuspensioni saajate sihtrühmad paremini kui praegune toitjakaotuspension.
31.01.2026 jõustub
Tubakaseaduse muutmise seadus
RT I, 07.05.2025, 14
RT seadusuudis
Seaduse eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2022/2100, mille eesmärk on hõlbustada tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete siseturu sujuvat toimimist, võttes aluseks tervisekaitse kõrge taseme tagamise, eelkõige noorte ja laste tervise kaitse. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb kuumutatud tubakatoodetele kehtiv erinevate maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotada kogu ELis, et vältida erinevate reeglite kohaldumist eri liikmesriikides.