2027

01.01.2027 jõustub
Tuumaenergia ja -ohutuse seadus
RT I, 11.07.2026, 1

Tuumaenergia ja -ohutuse seadusega (edaspidi: TEOS) luuakse terviklik õiguslik regulatsioon tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks Eestis, kehtestades tuumaohutuse, -kontrollimeetmete, -julgeoleku ning kiirgus- ja keskkonnakaitse normid. Seadus loob aluse tuumaenergeetika valdkonna reguleerimiseks kogu tuumkütuse tsükli vältel – alates tuumakäitise planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, dekomissioneerimise ja jäätmete lõppladustamiseni, keskendudes eelkõige tuumaenergia ohutule tootmisele ning sellega seotud tegevuste reguleerimisele eeltoodud etappides.

Eestis puudub seni eraldi seadus, mis reguleeriks tuumaenergia kasutamist ja sellega seotud tegevuste ohutust ning järelevalvet. Olemasolev õigusraamistik, eelkõige kiirgusseadus, aga ka strateegilise kauba seadus, planeerimisseadus ja ehitusseadustik, käsitlevad üksikuid seotud valdkondi, kuid ei kata tuumkütuse tsükli terviklikku reguleerimist. Kehtivas õiguses puudub pädev asutus tuumaohutuse ja -julgeoleku järelevalveks ning rahvusvaheliste tuumakontrolli meetmete nõuete täitmiseks. Seadusega täidetakse lüngad, tuues Eesti õigusesse Euroopa Liidu (edaspidi: EL) ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (International Atomic Energy Agency, edaspidi: IAEA) ohutusstandarditest tulenevad nõuded.

Artikkel
Eesti tuumaenergia programm



01.01.2027 jõustub
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve)
RT I, 09.07.2026, 8

Kaitseväe korralduse seaduses jõustuvad 1. jaanuaril 2027 järgmised peamised muudatused:

Lahinguvalve mõiste ja ülesannete sätestamine (§ 4¹):
Seadusesse lisatakse lahinguvalve regulatsioon. Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, mille eesmärk on tagada üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või ründele ning neid tõrjuda.
Sätestatakse ülesanded, mida lahinguvalve raames võib täita (sh riigi sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine, kaasamine kriiside lahendamisse, riigipiiri valvamine ning edasilükkamatu pädevuse rakendamine).
Toitlustamise tagamine tsiviiltöötajatele ja ametnikele (§ 8 lg 6):

Paragrahvi 8 täiendatakse sättega, mille kohaselt tagatakse Kaitseväe ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule sõjaväelises väljaõppes osalemise ajal toitlustus samadel alustel tegevväelastega (kaitseväeteenistuse seaduse § 110 lõike 1 alusel).
Jõu kasutamine lahinguvalve raames (§ 48²):

Kehtestatakse alused ja kord, mille kohaselt võib lahinguvalves osalev kaitseväelane kasutada jõudu tegevväelasest ülema korraldusel ja vastutusel.
Erimeetmete kohaldamine ja vahetu sunni kasutamine (§ 49¹):

Reguleeritakse korrakaitse- ja julgeolekualaste erimeetmete ning vahetu sunni (erivahendite ja relvade) kasutamine lahinguvalves osaleva kaitseväelase poolt tegevväelasest ülema vastutusel (nt julgeolekualal ohu tõrjumiseks või vara kaitsmiseks).
Sätestatakse eraldi volitused mehitamata sõidukitest (õhu- ja veesõidukid) lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks edasilükkamatu pädevuse alusel.

Artikkel


01.01.2027 jõustub
Haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus
RT I, 09.07.2026, 12
RT seadusuudis

Seadusega muudetakse haldusmenetluse seadust (HMS), et luua selge ja tehnoloogianeutraalne õiguslik raamistik automaatseks haldusmenetluseks. Muudatus on vajalik, et tagada haldusmenetluse kiirus, tõhusus ja õiguspärasus nüüdisaegses ühiskonnas. See võimaldab pakkuda inimestele paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdab usaldust riigi vastu. Ilma selge ja läbipaistva regulatsioonita ning isikule arusaadava teavitamiseta automaatse haldusmenetluse toimimisest võib isikul tekkida raskusi mõista, miks tema suhtes konkreetne otsus tehti ja millised on tema võimalused seda otsust vaidlustada. Automaatse haldusmenetluse õigusliku raami loomine on Eesti riigi jaoks oluline, sest see loob aluse targale, kiirele ja usaldusväärsele suhtlusele riigi ja kodaniku vahel digitaalses ühiskonnas. Ühtlasi aitab kavandatav muudatus kaasa personaalse riigi visiooni elluviimisele.



01.01.2027 jõustub
Karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus)
RT I, 03.07.2026, 1
RT seadusuudis

Karistusseadustikus jõustuvad 01.01.2027 seksuaalsüütegude regulatsiooni puudutavad olulised muudatused, millega minnakse üle selgele nõusolekupõhisele mudelile.

Peamised muudatused on järgmised:

Uus nõusolekupõhine definitsioon (§ 141 ja § 141¹)

Vägistamise (§ 141) ja nõusolekuta sugulise iseloomuga teo (§ 141¹) koosseisud seotakse otseselt inimese vaba ja väljendatud nõusoleku puudumisega, mitte enam pelgalt vägivalla või abitu seisundi ärakasutamisega.
Põhikoosseisu alusel karistatakse teo eest, mis pandi toime kannatanu nõusolekuta (vägistamisel kuni nelja-aastane ja sugulise iseloomuga teol kuni kolmeaastane vangistus).
Teo toimepanemine vägivallaga, kannatanu seisundi ärakasutamisega või sõltuvuse/mõjuvõimu/usalduse kuritarvitamisega on viidud eraldi kvalifitseeritud koosseisudeks.
Nõusoleku ja sugulise iseloomuga teo mõiste sätestamine (§ 141²)

Seadusesse lisatakse uus paragrahv 141², mis määratleb, mis on vaba ja väljendatud nõusolek (teadlik, vabatahtlik, väljendatud sõnaliselt või muul selgel viisil, antud enne tegu ning kehtiv kogu teo vältel).
Paragrahv defineerib ka sugulise iseloomuga teo tähenduse.
Paragrahvide kehtetuks tunnistamine (§ 143 ja § 143²)

Kehtetuks tunnistatakse § 143 (Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine) ja § 143² (Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades), kuna need teod integreeritakse uute nõusolekuta suguühte ja sugulise iseloomuga teo koosseisude alla.
Karistusmäära ja sanktsioonide täpsustused

Vägistamise raskendavatel asjaoludel (§ 141 lg 2) muudetakse sanktsiooni alammäära: varasema kuue kuni viieteistkümne aasta asemel nähakse ette viie- kuni viieteistaastane vangistus.
Lisatud on täpsustus noorema kui 18-aastase isiku suhtes toimepandud teole (§ 141 lg 2 p 1 ja § 141¹ lg 2 p 1) – see loetakse raskendavaks asjaoluks juhul, kui toimepanija on täisealine.
Vägistamise paragrahvi täiendatakse sättega (§ 141 lg 3¹), mille kohaselt ei jäeta varem sama jao kuriteo eest karistatud isikule mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Artikkel


01.01.2027 jõustub
Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
RT I, 03.06.2026, 2

Seadusega muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamise reegleid. Füüsilised isikud ostavad isiklikes huvides erinevaid teenuseid. Üldjuhul osutab teenuse kas äriühing või füüsiline isik, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) või kasutab ettevõtluskontot. Teatav osa teenustest (nt eluaseme hooldus- ja remonditeenused, lapsehoiuteenus jne) tellitakse füüsilistelt isikutelt, kes eelnimetatud ettevõtlusvormis ei tegutse. Praegu näeb kehtiv regulatsioon ette reegli, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust ostes peab teenust saav füüsiline isik kandma teenust osutava isiku töötamise registrisse (edaspidi TÖR), esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid (kohustuslikku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakset). Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus sellises olukorras puudub. Seega võib füüsiliselt isikult teenuse ostmine tuua teenustasu maksjale kaasa arvestatava halduskoormuse. Vaatamata maksuseadustes sätestatud kohustustele ei deklareerita ega maksta enamikul juhtudel füüsiliste isikute vahel osutatud teenuse eest makstud tasult makse. Kohustus jääb täitmata erinevatel põhjustel – teadmatusest või deklareerimisega kaasneva bürokraatia või lisanduva rahalise kohustuse tõttu.

Seaduse eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamisel tasu maksjal tekkivat halduskoormust ning suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks vabastatakse füüsilisest isikust teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise, maksudeklaratsiooni TSD esitamise ning teenuse osutaja TÖR-i kandmise kohustusest. Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus pannakse sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.



01.01.2027 jõustub
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (ajateenistuse keelenõue)
RT I, 27.05.2026, 3
RT seadusuudis

Seadusega muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, millega seatakse kutsealustele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse ette kutsealustele ajateenistuse eelne eesti keele tasemeeksamil osalemise kohustus. Kui kutsealune ei soorita B1-taseme eesti keele eksamit, siis peab isik läbima keelekursused ühe aasta jooksul. Tasemeeksamile mitteilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid.