01.01.2024 uued terminid TöMS-is 

Tööturumeetmete seaduses (RT I, 07.03.2023, 5)  kasutatakse terminit „tööturumeede“ ( § 13), mis tähendab üht või mitut sama eesmärgiga tööturuteenust ja -toetust.

Termini „tegevuskava“ ( § 7) sisu vastab varasemale terminile „individuaalne tööotsimiskava“ ehk see on töötukassa koostatav haldusakt, mille eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle asuda või töötamist jätkata.

Mõiste „töötukassasse pöördumine“ on asendatud mõistega „töökeskne nõustamine“ ( § 14 lg 4) , mis on oma olemuselt aktiivsem ning vastab tegelikule sisule, et tegemist ei ole passiivse pöördumisega vaid töötukassa poolt inimese nõustamisega.

01.01.2024 uued mõisted  KVEKS-s
 

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 06.07.2023, 6)

täiendati Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust §-ga 3.2  :

Partnerannetus-  sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kus doonori isik on retsipiendile teada ning doonor avaldab, et laps loetakse põlvnevaks doonorist.

Mittepartnerannetus -  sugurakkude annetus, kus doonori isik on retsipiendile teada, kuid doonor avaldab, et last ei loeta põlvnevaks doonorist.

Anonüümne annetus -  sugurakkude annetus, kus doonori isik ei ole retsipiendile teada ning doonor avaldab, et last ei loeta põlvnevaks doonorist.

17.06.2024 uued terminid RSanS-s 

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I, 07.06.2024, 1) on täiendatud

RSanS §-s 5 kasutatud terminit rahvusvahelise sanktsiooni subjekt selliselt, et see vastaks tegelikule kasutusele ning annaks sõnaselgelt võimaluse määrata subjektid kas eraldi nimekirjaga või üldise tunnuse alusel.

Muutmise seaduses on kasutatud analoogiana võlaõigusseaduses kahju hüvitamisega seoses kasutatavaid termineid (nt kahju tekitaja, kahjustatud riik (isik) jt). Rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismi all mõeldakse rahvusvaheliselt kokkulepitud agressorriigi põhjustatud sõjakahjude registreerimise, väljamõistmise ja hüvitamise mehhanismi.

21.06.2024 uued terminid EhS-s.

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusegaga (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) RT I, 11.06.2024, 1 võeti kasutusele  uued terminid EhS-s. 

Meretuulepargi hoonestusluba ( EhS § 113.1lg 1.2) on tähtajaline õigus koormata sisemere, territoriaalmere või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, ja annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel.

Võrreldes KeTS-is sätestatud meretuulepargi mõistega on käesolevas seaduses meretuulepargi asumine hõlmatud nii majandusvööndis, territoriaalmerel kui ka sisemeres, vastasel juhul ei saaks sisemeres anda hoonestusluba tuulikutele, mille osas on Vabariigi Valitsuse otsusega alustatud hoonestusloa menetlust ja mis ei kattu mereala planeeringus ettenähtud tuulepargi aladega.  

Sarnaselt KeTS-ile on pädevale asutusele lisandunud õigus anda hoonestusluba ka majandusvööndisse. Varasem hoonestusloa regulatsioon käsitleb vaid avalikke veekogusid, milleks on veeseaduse kohaselt sisemeri ja territoriaalmeri. Majandusvöönd on majandusvööndi seaduse [Viide 18: RT I, 19.03.2019, 10] kohaselt väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik teostab oma suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni vastavuses rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud normidega, Eesti Vabariigi poolt sõlmitud riikidevaheliste lepingutega ning käesoleva seadusega. Täiendus on vajalik, sest mereala planeeringus käsitletakse ka alasid, mis asuvad majandusvööndis, ja vastasel juhul ei ole võimalik neile aladele hoonestusluba anda.

Ajakohastamine: Taastuvenergeetika kiirendamise määruse artikli 2 kohaselt kasutatakse eelnõus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 2 sätestatud mõisteid, mille kohaselt:

taastuvenergia on taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
ajakohastamine on taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sh paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

Sätestatud ajakohastamise erisust saab kasutada siis, kui tehakse ehitusseadustiku § 4 lõigete 2 ja 3 punktidest 2 – 4 nimetatud ehitustöid. Nende kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega ja ehituse ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine viidatud punktide kohaselt on ehitamine, mille käigus muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet ja muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat.

01.07.2024 uued terminid TurvaTS-s