01.01.2022 -  uued terminid VÕS-s. 

 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega  (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine)- avaldatud RT I, 24.11.2021, 1;  võeti üle Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2019/770 ja 2019/771 ning direktiivi 2019/2161 tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL muutmist puudutav osa.  

VÕS – täiendati § -ga 14.2 ning võeti kasututele uued mõisted: 

Digitaalne sisu - andmed, mis on koostatud ja mis antakse üle digitaalsel kujul.

Digitaalne teenus -  teenus, mis võimaldab tarbijal digitaalsel kujul andmeid luua, töödelda või salvestada või neile juurde pääseda, või teenus, mis võimaldab jagada tarbija või muude digitaalse teenuse kasutajate üles laaditud või loodud digitaalsel kujul andmeid või teha nendega muid toiminguid.

Vastupidavus -  asja võime säilitada tavapärase kasutamise korral oma funktsioonid ja toimivus (§ 217.1 lg5) .

Digitaalne keskkond -  riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mida tarbija kasutab digitaalsele sisule või digitaalsele teenusele juurdepääsuks või selle kasutamiseks.(§ 62.9lg3) 

Paigaldamine -  digitaalse sisu või digitaalse teenuse sidumine ja ühendamine tarbija digitaalse keskkonna osadega selliselt, et sisu või teenust saaks kasutada käesolevas jaos sätestatud lepingutingimustele vastavalt ( § 62.9). 

Seoses Autoriõiguse seaduse muutmise seadusega (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine), mis jõustus 07.01.2022  (RT I, 28.12.2021, 1)on täpsustatud mõisteid AutÕS-s: 

Teksti- ja andmekaeve - automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digitaalkujul tekste ja andmeid, et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta. 

Teadusasutus -  teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 1. lõikes nimetatud juriidiline isik, sealhulgas ülikool ja selle raamatukogu, samuti teadusinstituut või muu asutus, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või tegeleda õppetööga, mis hõlmab ka teadusuuringuid, ja ta teeb seda mittetulunduslikul alusel või reinvesteerides kogu kasumi oma teadusuuringutesse või täites avalikes huvides olevaid ülesandeid nii, et teadusuuringute tulemused ei ole soodustingimustel kättesaadavad ettevõtjale, kellel on otsustav mõju sellise asutuse üle.

Kultuuripärandiasutus - avalik raamatukogu, muuseum, arhiiv või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelev asutus. ( §17.1)  

Laiendatud kollektiivne litsentsileping-   olemuse ja sõlmimise tingimused sätestab AutÕS § 57.1 

Kaubanduskäibest väljas olev õiguste objekt - olemuse ja sõlmimise tingimused sätestab AutÕS § 57.2

Platvormipakkuja - sellise infoühiskonna teenuse osutaja, mille peamine või üks peamisi eesmärke on talletada ja teha üldsusele juurdepääsetavaks suur hulk teenuse kasutajate poolt üles laaditud õiguste objekte, mida teenuse osutaja otsese või kaudse tulu saamise eesmärgil korrastab ja reklaamib (AutÕS § 57.8)    

Ajakirjandusväljaanne - peamiselt ajakirjanduslikku laadi kirjalike teoste kogumik, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ( vt AutÕS § 73.2) 

Internetipõhine kõrvalteenus - internetipõhine teenus, mis seisneb avalikkusele televisiooni- või raadioteenuse osutaja poolt või kontrolli all ja vastutusel tele- või raadioprogrammi või selle programmiga seotud muu materjali pakkumises samal ajal programmi edastamisega televisiooni- või raadioteenuse osutaja poolt või kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast edastust ( AutÕS § 73 lg 7). 

Otseedastamine - tehniline protsess, mille käigus televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab oma programmi sisaldavaid signaale muudele organisatsioonidele kui televisiooni- või raadioteenuse osutajad (signaali levitajatele) sellisel viisil, et programmi sisaldavad signaalid ei ole edastamise ajal üldsusele juurdepääsetavad ( AutÕS § 10.4) .

KabSat 2-direktiivist tulenevalt on veel täpsustatud „kaabellevi kaudu taasedastamise“ mõistet, mis sisaldub juba kehtivas õiguses (§ 10.3 lg 2) ning lisatud on üldisem „taasedastamise“ mõiste (§ 10.3 lg 1).

01.01.2022 - uus termin KoPS-s 

Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega ( RT I, 22.12.2021, 4) võeti kastutusele uus termin: 

Täiendav fondipension - Tegemist on tähtajalise pensioniga vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakuomanik võib vabatahtliku kogumispensioni saamiseks valida ( vt KoPS § 60.1) 

01.01.2022  - uus termin  PKS-s 

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I, 22.12.2021, ) muudeti alaealisele lapsele elatise kinldaksmääramise korda ning võeti kasutusele uus termin: 

Elatise baassumma - Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg3).

01.01.2022  - uued terminid RVS-s 

Riigivaraseaduse muutmise seadusega (RT I, 28.12.2021, 2)    lisati uute mõistetena: 

Osaluspoliitika põhimõtted - Vabariigi Valitsus kinnitab riigivara valitseja kohustuse järgimiseks äriühingutes osalemisel osaluspoliitika põhimõtted, mida uuendatakse vähemalt igal viiendal aastal.(RVS § 8)  

Omaniku ootused - Omaniku ootustega määratletakse äriühingule riiklike arengukavade eesmärkidest ja tegevustest lähtudes ülesanded ja eesmärgid, millest äriühingud peavad oma strateegiate/arengukavade ja eelarvete kujundamisel lähtuma. ( vt RVS § 88 lg 1 p. 7.1 ja 7.2)

13.01.2022  - uus termin RavS-s 

Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 03.01.2022, 2) sätestati uus termin: 

 Haiglaerand - erandkorras uudse ravimi (edaspidi haiglaerandi ravim) valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja tema kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas (RavS § 9.2).

13.01.2022 - uus termin SadS-s 

Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (RT I, 03.01.2022, 3)   võetakse kasutusele uus mõiste: 

Laevajäätmed – kõik jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, sealhulgas lastijäätmed, ja mis kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi MARPOL) I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning kutselisel kalapüügil püügivahendiga passiivselt püütud jäätmed ( SadS § 2 p. 19)

09.03.2022 uued terminid MeeTS-s

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I 27.02.2022, 1) 
 võetakse kasutusele uued mõisted. 

Videojagamisplatvorm- infoühiskonna teenus infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega )( MeeTS § 4.1.)  

 Videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik. ( MeeTS § 5.1.)  

Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega. ( MeeTS § 6lg 2)  

Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on videojagamisplatvormile üles laadinud. ( MeeTS  § 7lg4)

15.03.2022 uus termin  RSanS -s

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seadusega (RT I, 08.03.2022, 1) võetakse kasutusele uus termin:

Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem on kogum, mis hõlmab dokumente ja nendes kirjeldatud tegevusi ning infotehnoloogilisi vahendeid, mille eesmärk on tagada rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamine, asjakohaste ressursside eraldamine ja töötajate koolitamine, et ära hoida rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine või sellest kõrvalehoidmine. (RSanS § 22.1 lg 1)

21.03.2022 uued terminid RiKS-s 

Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 10.03.2022,1) uued mõisted: 

Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga (RiKS § 43.2 lg 1)  

Ühekordne riigikaitseülesanne on käesoleva seaduse alusel üksikjuhtumil antud konkreetne ülesanne ( RiKS § 43.3. lg 1)  

Ühekordne töökohustus- Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ja tema volitatud isik panna füüsilisele isikule, kelle riigikaitselised kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks ühekordse töökohustuse ( RiKS § 51.1.l g1 )  

Õiglane hüvitis - Ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande täitmise ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest makstakse isikule õiglast hüvitist ( RiKS § 87.6 lg 1)

21.03.2022 uus termin ÜSS2021_2027

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses (RT I, 11.03.2022, 1) võrreldes varasemate seadustega seisneb „struktuuritoetuse“ kasutamise loobumises, selle asemel kasutatakse sõna „toetus“, mis katab ära ka muud Euroopa Liidu eelarve eesmärkide vahendid, mille kasutamist reguleerib ühissätete määrus ja eelnõu. (ÜSS2021_2027
vt § 2 p 1). 

25.03.2022  uued terminid ELTS-s

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses ( RT I, 15.03.2022, 2)  uued terminid: 

agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur ( ELTS § 3 p 1.2.)   

Agregaator täidab olulist rolli tarbijarühma ja elektrituru vahel. Ta pakub võrguettevõtjale teenust, koondades mitmeid tarbijaid, et võrguettevõtja korraldusel vähendada või suurendada tarbimist. Agregaator sõlmib tarbijaga agregeerimislepingu, milles tarbija annab agregaatorile nõusoleku oma tarbimisharjumuste reguleerimiseks.  Agregeerimislepingu sõlmimine on vabatahtlik ning erineb seetõttu oma olemuselt võrgu- ja elektrilepingust. Agregaator saab võrguettevõtjalt rahalist hüvitist tarbijate juhtimise eest ning tarbijad, kes osalevad agregeerimises saavad ka otsest rahalist kasu.

agregeerimine – tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks ( ELTS § 3 p 1.3.)  

Agregeerimine on agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks, ostmiseks või oksjonile panemiseks. Sisu poolest on agregeerimine isiku lepinguline kohustus muuta oma tarbimisharjumust lähtuvalt agregeerimislepingus sätestatud põhimõtetest ehk tegemist on nn virtuaalse elektrijaamaga. Agregeerimine võib sisaldada erinevate bilansihaldurite avatud tarne ahela tarbimis- või tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu bilansivastutuse protsessi ulatuses.

aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus ( ELTS § 3 p 1.4.)

Aktiivne võrguteenuse kasutaja termin vajas defineerimist, et tarbija oleks teadlik, mis ulatuses tohib ta tegutseda elektrienergia tootmise, salvestamise ja ülejäägi müümisega ilma, et ta peaks end elektritootjana registreerima.

elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm ( ELTS § 3 p 7.2)

Direktiivi nägemus on elektriturg, mille keskmes on tarbijad, kes võtavad vastutuse energiasüsteemi ümberkujundamise eest, kelle energiaarved vähenevad tänu uutele tehnoloogilistele lahendustele ja kes osalevad aktiivselt turul, ning kus kaitsetud tarbijad on kaitstud. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest aktiivsemalt energiaturul on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid elektrienergia siseturust kasu ning aitaksid saavutada taastuvenergia alaseid eesmärke. Aktiivse osalemise eelised peaksid aja jooksul suurenema, sest seni passiivsete tarbijate teadlikkust parandatakse nende võimalustest aktiivsete võrguteenuse kasutajatena ja teave aktiivse osalemise võimalustest muutub paremini kättesaadavaks ja levinumaks. 

elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ja seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel ( ELTS § 3 p 8.2) ; 

Elektrienergia salvestamine annab suurepärase võimaluse hajaasustusega maapiirkonnas asuvatele majapidamistele stabiilsemaks elektriühenduseks ning elektrihinna soodsamaks mõjutamisel. Näiteks salvestada elektrit soodsa hinna ajal ning müüa salvestatud elektrit kõrgema hinna ajal soodsama hinnaga. Selline konkurents mõjutab elektrituru hindu soodsamaks, mis on kasulik tarbijale.

energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sealhulgas kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt  ( ELTS § 3 p 8.4)

Energiasalvestusüksus on elektrienergia salvestamise oluline osa, see on mahuti, kus salvestatud elektrienergiat hoitakse. Kuna eesmärk on minna üle täiesti CO2-heiteta ja heitkogusteta elektrisektorile, tuleb arendada hooajalist energiasalvestamist. Hooajaline energiasalvestamine on elektrivõrgu lühiajalise ja hooajalise käitamise abivahend, mis aitab leevendada taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia toodangumahtude lühiajalisi ja hooajalisi kõikumisi ning neist tingitud eriolukordi.

energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12 tähenduses  (ELTS § 3 p 8.6)

Energiatõhusus on mõistena sisse toodud küll viitena energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 12 nimetatud energiatõhususele, kuid see ei vähenda tema osatähtsust energia säästmisel ning nutivõrgu arendamisel. Piisava sagedusega tarbijatele esitatav teave energiakulude kohta motiveerib energiat säästma, kuna see annab tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste mõju kohta ning aitab tarbijate energiakulusid vähendada.

laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku  (ELTS § 3 p 13.1)

Seadusesse lisanduv keeld võrguettevõtjatel mitte omada elektrisõidukite laadimispunkte avatakse mõiste laadimispunkt. Elektriauto vajab regulaarselt laadimist ning elektriauto aku vähese mahtuvuse tõttu tuleb neid laadida tihedamini. Laadimispunkt on elektriauto aku regulaarseks laadimiseks ettenähtud elektripaigaldis. Oluline on mõista, et laadimispunkt ei koosne mitte ainult füüsilisest varast, vaid ka alasüsteemidest, mis on vajalikud laadimispunkti tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.

Paindlikkusteenused aitaksid täita taastuvenergia-eesmärgid kõige tulemuslikumalt. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi võimalusi. Terve konkurents jaemüügiturgudel on ülioluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste turuteguritest tingitud kasutuselevõtt; need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad võrgu paindlikumaks. Jaotusvõrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused ja uued tarbimiskoormused nagu näiteks soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused ning kasutama selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist. Tarbijad peaksid saama omatoodetud elektrienergiat tarbida, salvestada ja turule müüa ning osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise, näiteks elektrienergia elektriautode abil salvestamise abil, tarbimiskaja abil või energiatõhususkavade abil.

 Piirkondlik koordineerimiskeskus tegutseb eelkõige elektrisüsteemi ja elektrituru piirkondliku toimimise huvides. Piirkondlik koordineerimiskeskus täidab ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Ülesannete täitmisega aitab piirkondlik koordineerimiskeskus saavutada 2030. ja 2050. aasta eesmärke, mis on sätestatud kliima- ja energiapoliitika raamistikus. Eestit puudutav piirkondlik koordineerimiskeskus luuakse Balti riikide peale ühine.

Sagedusega mitteseotud tugiteenus  oli vajalik defineerida, sest võrguettevõtjatele lisandub kohustus hankida oma võrgule vajalikke sagedusega mitteseotud tugiteenuseid läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, välja arvatud juhul, kui Konkurentsiameti hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus ning ta on teinud erandi.

 tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142), artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist (ELTS § 3 p 23.3)  

Tarbimiskaja on, sarnaselt agregeerimisele, tarbimise juhtimine, kuid siin kohal tarbija teeb pakkumisi iseseisvalt või energiavahendaja kaudu, et müüa elektrituru hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist. Tarbimiskaja on ka pöördelise tähtsusega elektrisõidukite targa laadimise võimaldamisel ja seega elektrisõidukite tõhusal lõimimisel elektrivõrku, mis on vähese CO2-heitega transpordile ülemineku protsessis ülioluline.

 
tugiteenus – teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks, ning tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine (ELTS § 3 p 26.2.) 

Tugiteenus on teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks ning mida võrguettevõtja peab hakkama turuosaliste käest riigihanke korras hankima. Tugiteenustega kauplemise turgudel tuleb tooted määratleda nii, et selline määratlus võimaldab tarbimiskajas osalemist.

Seoses võrguettevõtjatele lisanduva keeluga omada salvestusüksusi on vajalik selgitada mõiste täielikult integreeritud võrgukomponent, mis on võrguettevõtjatele võrgu stabiilsuse tagamiseks lubatud.

28.03.2022 uus mõiste MTöös-s 

Meretöö seaduse muutmise seadusega (RT I, 18.03.2022, 1)  tuuakse meretöö seadusesse uus mõiste „laeva vastu suunatud relvastatud rööv“.

Laeva vastu suunatud relvastatud rööv - laeva või laeva pardal viibivate isikute või vara vastu suunatud mis tahes isiklikul eesmärgil riigi sisevetes, saartevahelises meres või territoriaalmeres toime pandud vägivallategu või ebaseaduslik kinnipidamine või mis tahes muu rüüstamistegu või sellega ähvardamine või sellisele tegevusele kihutamine või selliste tegevuste tahtlik soodustamine (MTöös § 23.1 lg 2)




01.04.2022 uued terminid AutoVS-s 

Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 22.03.2022, 2)  võeti AutoVS-is ja ÜTS-is kasutusele mõiste „tegevjuht“ ja AutoVS s veolepingut tõendav dokument, mida AutoVS-s edaspidi nimetatakse veodokumendiks.   

Tegevusloa taotlejal ja vedajal ning taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isikul (edaspidi tegevjuht) peab olema hea maine. Tegevusloa taotleja või vedaja ning tema tegevjuhi mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui teda ei ole karistatud (AutoVS § 7 lg 4)

Ühenduse tegevusloa taotleja, omaja ja taotlejat või omajat juhtima õigustatud isiku (edaspidi tegevjuht) mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või karistusseadustiku § 372 alusel tasuliseks autoveoks nõutava tegevusloa puudumise eest, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 217, 220, 225, 244, 252 või 255, maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37 või käesoleva seaduse §-s 86 või 87 sätestatud väärteo eest. Ühenduse tegevusloa taotleja, omaja ja tema tegevjuhi karistuste puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta.(ÜTS § 43 lg 4 )

Eelpool nimetatud määruse eestikeelses tekstis kasutatakse selle isiku puhul sõna „tegevdirektor“, kuid kuna Eesti teistes seadustes kasutatakse juba terminit „tegevjuht“, siis kasutatakse seda terminit ka AutoVS-s ja ÜTS-s õigusselguse tagamise eesmärgil. „Tegevjuht“ on ettevõtet juhtima õigustatud isik.

Tasulisel veoseveol peab autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija (AutoVS § 29 lg 3) .

Veodokumendi nimetus võetakse AutoVS-s kasutusele mõiste „veose saatedokumendid“ asemel ning tähendab ülistavat nimetust veolepingu sõlmimist tõendavale dokumendile. Mõiste „veose saatedokumendid“ on liiga üldine ja võib hõlmata mis tahes veosega kaasas olevaid dokumente (ka tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks vajalikke dokumente). Veodokumendina käsitletakse kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioonist (CMR) tulenevat saatedokumenti, võlaõigusseadusest tulenevat veokirja, metsamaterjali veol kasutatavat veoselehte või muud samalaadset dokumenti.

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 29.03.2022, 3)
uued mõisted: 

inglise keeles “small and non-interconnected investment firm”. Väikese ja mitteseotud investeerimisühingu mõiste on avatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1.

konsolideerimisgrupi kapitalitest ( VPTS § 230.1 lg 2, 2.1- 2-4)

inglise keeles “the group capital test”. Konsolideerimisgrupi kapitalitesti mõiste on avatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 8.

nüüdispuhasväärtus  ( VPTS § 82.17 lg 2)
 inglise keeles „net present value“ ( NPV) tähistab näitajat, mis võrdub tulevaste rahavoogude käesoleva hetke väärtuse ja investeeringu väärtuse vahega. 

Kliiriv liige ( VPTS § 94lg 2 p 2; § 236.1 lg 11)- 

ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ja vastutab sellest osalusest tulenevate finantskohustuste täitmise eest.

28.05.2022 uued terminid TKS-is

internetipõhine kauplemiskoht – kauplemiskoht, kus tarbija saab sõlmida teise kaupleja või tarbijaga lepinguid sidevahendi abil, kasutades selleks tarkvara, sealhulgas veebilehte, veebilehe osa või rakendust, mida käitab kaupleja või mida käitatakse kaupleja nimel (TKS § 2 lg 1 p 7) ;

 järjestus – kaupleja esitletud, reastatud või edastatud kaupadele või teenustele antud suhteline paremus (TKS § 2 lg 1 p 8)

Mõlemad terminid tulenevad direktiivi 2019/2161 artiklist 3, millega muudetakse ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ artiklit 2 ning lisatakse punktid m) ja n), milles defineeritakse mõisted „järjestus“ ja „internetipõhine kauplemiskoht“.

01.07.2022 uus mõiste PHS-s 

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 31.03.2022, 1) võeti kasutusele uus termin:

pankrotimenetlusaegne elatisabi, mis on määratletud PHS § -s 47  („Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (edaspidi pankrotimenetlusaegne elatisabi).”) 

Elatisabi on võimalik maksta ka pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni, nimetades seda eelnõus läbivalt pankrotimenetlusaegseks elatisabiks. Vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 17 lõikele 3 peatab kohus ajutise halduri nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Põhjendatud juhul võib kohus otsustada täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise. Samas võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid (PankrS § 18 lõige 1), mille hulka kuulub ka täitemenetluse peatamine (TsMS § 378 lõige 1 punkt 6).

01.05.2022 uued mõisted SHS-s
 

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 28.04.2022, 1) võeti kasutusele uued terminid: 

Pikaajaline hooldus

 - tähendab hoolduse tagamist isikule, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes ( SHS § 9 lg 1.1.)  

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega  (RT I, 29.04.2022, 1) võeti kasutusele vaktsiinikindlustuse ja vaktsiinikahju terminid, mida varasemalt õigusaktides kasutatud ei ole.

Vaktsiinikindlustus - sundkindlustus, mille eesmärk on käesolevas peatükis sätestatud tingimustel ja korras tagada vaktsineerimise tagajärjel tekkinud vaktsiinikahju hüvitamine õigustatud isikule, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel patsient sureb või patsiendil on tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud (RavS § 99.14) 

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 31.03.2022, 1) võetakse kasutusele uus termin „pankrotimenetlusaegne elatisabi“ .Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (edaspidi pankrotimenetlusaegne elatisabi).( PHS § 47 )

biomasskütus – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline ja tahkekütus (EnKS § 2 p 2.1)

muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass (EnKS § 2 p 21.2)

mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse tarbitud kütuse või energia hulka (EnKS § 2 p 21.3)

oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija – lõpptarbija, kelle peamiseks äri- või kutsetegevuseks ei ole energia tootmine ja kes tarbib, salvestab või müüb oma kinnistul taastuvast energiaallikast toodetud energiat (EnKS § 2 p 23.1)

päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses (EnKS § 2 p 26.1)

ümbritseva keskkonna energia - looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees (KKütS § 2 p 13)

heitsoojus - tööstus- või elektritootmiskäitises või teenindussektoris kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojusenergia (KKütS § 2 p 14)

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega RT I, 20.06.2022, 1 võeti kasutusele järgmised terminid:

Esmavajalik täitmisele kuuluv leping - SanS § 7 lg 2¹ sätestab, et ettevõtja nimetab saneerimisavalduses esmavajalikud täitmisele kuuluvad lepingud ja muud lepingud, millele ta käesoleva seaduse § 11¹ lõikes 1 nimetatud kaitset soovib, märkides, millised lepingud on esmavajalikud ja millised mitte. Esmavajalik täitmisele kuuluv leping on leping, mis on vajalik ettevõtja igapäevaseks majandustegevuseks, sealhulgas tarneleping, ja mille täitmise peatumise korral ettevõtja majandustegevus seiskuks. Muude lepingute puhul peab ettevõtja põhjendama, miks ta kaitset vajab.

Maksejõuetusavaldus - FIMS § 2 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus.

Rühmadeülene kohustamine- SanS § 36 lg 1 sätestab, et kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tingimusi, välja arvatud seal viidatud § 24 lõike 4 sätestatud poolthäälte tingimus;
2) saneerimiskava on heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktis 4 nimetatud rühm või muu rühm, kes saneerimiskava alusel ettevõtja väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitada huve või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huve, kui kohaldatakse pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärke;
3) saneerimiskavaga tagatakse, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama järguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama järguga rühma;
4) ükski puudutatud isikute rühm ei või saneerimiskava alusel saada rohkem, kui on tema kogunõue ettevõtja vastu.

Uus rahastamine- SanS § 21 lg 1 p 6 sätestab, et saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, ettevõtja hinnangulised rahavood, saneerimiskava raames oodatav uus rahastamine, selle suurus, allikad ja tingimused ning põhjused, miks uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik.

Vaherahastamine- PankrS § 113¹ lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgniku suhtes on läbi viidud saneerimismenetlus, ei saa järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita tehinguid, millega: võlausaldaja rahastas võlgnikku saneerimismenetluse avalduse esitamise ja saneerimiskava kinnitamise vahelisel ajal ning see oli mõistlikel tingimustel ja viivitamata vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks, tema väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks (edaspidi vaherahastamine).

Võlausaldajate huvide test- SanS § 26 lg 2 sätestab, et võlausaldajate huvide testiga tuvastatakse, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas.

09.07.2022 uued terminid LennS-is

Väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadusega  RT I, 15.07.2022, 4 võeti VäetS-is kasutusele terminid:

ELi väetisetoode- VäetS § 11 lg 3 sätestab, et Eestisse võib toimetada ELi väetisetoodet ja väetist, mis on kantud väetiseregistrisse

vastavushindamisasutus- TNVS § 4 lg 1 p 13 kohaselt asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist või inspekteerimist.

16.08.2022 uued terminid KüTS-is

01.11.2022 uued terminid EAS-is 

Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seadusega RT I, 06.08.2022, 3  võetakse kasutusele uued terminid:

kontserdiasutus- EAS § 2¹ lg 1 sätestab, et kontserdiasutus käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus, kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena.  

sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus- EAS § 2 lg 2 sätestab, et käesolev seadus reguleerib sellise etendusasutuse tegevust, kes toimib riigi sihtasutusena või riigi osalusel asutatud sihtasutusena (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus), kohaliku omavalitsuse sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus, koos riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutusega sihtasutusena tegutsev etendusasutus) või kohaliku omavalitsuse asutusena (edaspidi munitsipaaletendusasutus).

01.10.2022 uued terminid KarS-is

Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seadusega RT I, 06.08.2022, 4 võetakse kasutusele uus termin:

viibimiskoht- KarS § 87¹ lg 2¹ sätestab, et kui isikul puudub käesoleva seadustiku § 75 lõike 1 punkti 1 tähenduses alaline elukoht, võib kohus kohustada teda teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Sellisel juhul ei kohaldata isikule käesoleva seadustiku § 75 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ning ta on kohustatud:
1) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest;
2) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.

16.08.2022 uued terminid KorS-is
Korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadusega RT I, 06.08.2022, 6  võetakse kasutusele uus termin:

ennetusnõukogu- KorS § 20 lg 1 sätestab, et ennetusnõukogu (edaspidi nõukogu) on valitsuskomisjon, mille ülesanne valdkonnaülese ennetuse, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel on:
1) valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamine, sealhulgas pikaajalise poliitikaülese tegevuskava koostamine, kinnitamine ja elluviimise seire;
2) narkopoliitika elluviimise koordineerimine ja eesmärkide seadmine;
3) süütegude ennetamise koordineerimine ja kriminaalpoliitika eesmärkide seadmine;
4) lastekaitseseaduse §-s 13 sätestatud lastekaitsepoliitika elluviimiseks vajalike tegevuste koordineerimine;
5) kohalike omavalitsuste nõustamine ning ennetustöö pädevuse tõstmise toetamine;
6) ettepanekute tegemine ja arvamuse avaldamine Vabariigi Valitsusele ja teistele asjaomastele institutsioonidele;
7) kodanikujulguse aumärgi andmine;
8) vägivallaennetuse tunnustusauhinna andmine.

RT I, 20.09.2022, 1 uued terminid PPVS-is

[RT I, 20.09.2022, 1 - jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutusele võtmiseks]