Alates septembrist 2017 toob ExtendLaw Teieni õigusuudised-  kokkuvõtteid ja artiklite viiteid uutest seadustest, kohtulahenditest, õiguslikke arvamusi jms.  

Seaduste seletuskirjadest ja kohtulahenditest väljavõtted ning artiklid  kantakse ka xLaw andmebaasi.  xLaw Kasutajapõhise funktsiooni kasutajatel on võimalik neid  leida Riigiteataja.ee seaduste vastavate § juurest ja xLaw märksõnastikust vastava teema alt.


 

20.12.2017 jõustub

Liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 04.07.2017, 5

 

xLaw rakenduses on võimalik tutvuda  LS ja  MKS muudetud § -de juures  seletuskirja  väljavõtetega.


Seadusega  kehtestatakse veoauto teekasutustasu, võetakse üle. Veoauto teekasutustasu raamistik on kehtestatud  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga  1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatava infrastruktuuri kasutamise eest.  Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud.  Ajapõhine teekasutustasu tähendab, et kindlaksmääratud summa tasumine annab isikule õiguse kasutada sõidukiga kindla ajavahemiku jooksul kindlaks määratud taristut. Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust.

Teekasutustasudega on võimalik koguda vahendeid transporditaristu hoiuks välismaal registreeritud veoautodelt, mille kasutamise eest ei maksta hetkel Eestis raskeveokimaksu ega pruugita osta kütust Eestist ning seega ei maksa ka kütuseaktsiisi.

Teekasutustasu administreerimisega hakkavad tegelema Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet.  

Riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle hakkavad teostama Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet . 

Teekasutustasu tasumise kohustus jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal.

 

15.12.2017, osaliselt  01.01.2018 ja 01.07.2018  jõustub 

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) RT  I, 05.12.2017, 1

xLaw rakenduses on seaduste seletuskirja väljavõte  kättesaadav  muudetud seaduste (KarS, KrMS, VTMS, KarRS, KrMSRSS)  §-de  juures. 

Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb laste, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad, menetluslikke tagatisi (Euroopa Liidu alaealiste õigusrikkujate direktiiv).

Seaduse eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi, kaob alaealiste komisjonide vaheaste, menetlejatele antakse laiemad võimalused reageerida alaealiste õigusrikkumistele tõhusamalt. Samuti täiendatakse alaealiste suhtes kasutatavate mõjutusvahendite loetelu ning sätestatakse üldreegel, et alaealiste puhul tuleb eelkõige kaaluda just mõjutusvahendite kasutamise võimalust ning vajadusel kohaldada seda ka noorte täiskasvanute puhul. Väärteomenetluses võimaldatakse alaealiste väärtegude toimepanijaid suunata lepitusele ja vähendatakse alaealisele kohaldatava aresti maksimaalset pikkust.

Alaealiste komisjonide kaotamisega seonduvad muudatused jõustuvad 01.01.2018  

 

01.12.2017 ( osaliselt 01.01.2018)  jõustub Kalapüügiseaduse muutmise seadus RT I, 09.11.2017, 1

xLaw rakenduses KPS § juurde seletuskirja väljavõtted sisestatud. 

Kalapüügiseaduse muutmise seadusega tehakse olulisi sisulisi muudatusi kalapüügi administreerimises. Olulisemad muudatused käsitlevad Maaeluministeeriumi püügilubade andmise ja püügiandmete kogumisega seonduva tehniline töö üleviimist ministeeriumi haldusalas olevasse Veterinaar- ja Toiduametisse; kalalaevade riikliku registri ümberkujundamist kutselise kalapüügi registriks ning kutselise kalapüügi registri aluste kehtestamist; kalalaevade registris teha lubatud toimingute piiramist ja püügivõimsuse arvestuse aluste muutmist; kutselise kalapüügi korraldamisega seotud otsuste tegemist elektrooniliselt; teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamist; püsiasustusega väikesaare püsielanike püügivõimaluse kasutamise sätete täpsustamist; püügivõimaluste jaotamise sätete täpsustamist ning tegeliku praktikaga kooskõlla viimist; esmakordselt kehtestatavaid püügivõimalusi käsitlevate sätete täpsustamist; enampakkumisel osalejate ringi kitsendamist; püügivõimaluste kasutada andmise sätete muudatusi; kala ümberarvestustegurite kehtestamise volitusnormi sätestamist.


27.11.2017 jõustus uus Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus  RT I, 17.11.2017 

xLaw Kasutajapõhise paketi kasutajatel on võimalik Riigiteataja.ee lehel RahaPTS iga § juures tutvuda seaduse eelnõu seletuskirja väljavõttega.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus redaktsiooni väljatöötamise vajadus tekkis seoses Financial Action Task Force (edaspidi FATF ) poolt 2012. aastal välja töötatud uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusesse nn IV rahapesu tõkestamise direktiivi. 

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega võetakse üle nn IV rahapesu tõkestamise direktiiv ((EL) 2015/849) ja selle direktiivi muudatused. Samuti rakendatakse eelnõuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006.

 

20.11.2017 jõustus

Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus.  RT I, 10.11.2017, 3 

xLaw rakenduses on vastavate §-juures seletuskirja väljavõte

Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seadusega tehakse kalandusturu korraldamise seaduses täiendusi, mis on vajalikud kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks.

-Sätestatakse kohustus kanda andmed kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise kohta konkurentsiseaduse alusel peetavasse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse (edaspidi RAR). Seda peab tegema kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andja. 

- Täiendatakse riigiabi andmise aluseid, vähendatakse vähese tähtsusega abi andmise kavatusega esitatavate andmete hulka,

-Sätestatakse kalamajandusliku vähese tähtsusega abi piirmäärade jälgimine RAR-i kaudu ning sätestatakse samuti riigiabi andmete avalikustamise kord selleks  Euroopa Komisjoni poolt loodud veebilehel.

Kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi sätted on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

– kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise suunised (2015/C 217/01) (ELT C 217, 02.07.2015, lk 1–15);

– komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise,  töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63);

- komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi  suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45-54).


20.11.2017 jõustus

Ravimiseaduse § 76 täiendamise seadus   RT I, 10.11.2017

xLaw rakenduses on vastavate §-juures seletuskirja väljavõte


RavS  § 76 täiendatakse lõikega 6.1, mille kohaselt Ravimiamet võib tunnistada müügiloa kehtetuks, kui ravim ei ole Eestis kolme järjestikuse aasta jooksul müügiloa hoidjalt kättesaadav, välja arvatud, kui rahvatervise huvides on vajalik müügiluba kehtima jätta.

Muudatus on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ, mis sätestab inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 211, 28.11.2001, lk 67-130), muudetud direktiiviga 2009/53/EÜ (ELT L 168, 30.06.2009, lk 33-34) (edaspidi: direktiiv 2001/83/EÜ) artikli 24 lõike 4 uuesti ülevõtmisega ravimiseadusesse, mis vahepealsete muudatuste käigus on ravimiseadusest välja jäänud. Direktiiv 2001/83/EÜ artikli 24 lõike 4 kohaselt: „Iga luba, mille väljastamisele ei järgne kolme aasta jooksul loa saanud ravimi tegelikku turuleviimist loa väljastanud liikmesriigis, kaotab kehtivuse.“  


16.11.2017. jõustus

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon (nr 188), mis on koostatud 14. juunil 2007. aastal Genfis,
RT II, 08.03.2016, 2     RT II, 23.09.2017, 2  

01.11.2017 jõustus

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) RT I, 07.07.2017, 1 

Seadusega on muudetud KarS, KrHS, KrMS, LS ja VangS.

xLaw Kasutajapõhise paketi kasutajatel on juurdepääs seletuskirja väljavõtetele riigiteataja.ee vastavate seaduste  § juures.

Seadusega karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis ning nähakse ette täiendav kuriteokoosseis,   kui raske liiklusõnnetuse põhjustanud juht sündmuskohalt põgeneb.

Kui sõidukit juhitakse esmakordselt joobeseisundis, siis võib kohus kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist alates kolmest kuust.  Kui aga joobes juhtimine on toime pandud korduvalt, ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; (nn  šokivangistus - mõistetud karistus pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele), kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.


01.11.2017. Justiitsministeerium.Täna karmistusid karistused korduva joobes juhtimise eest.


01.11.2017 jõustus osaliselt 

Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse ja kohaliku omavalitsusevolikogu valimise seaduse  muutmise seadus  RT I, 12.03.2015, 2   KOKS § 48.2 osas,  millega kehtestatakse vallavanemale ja linnapeale  ametnikega võrdsed keelenõuded (peab valdama valdab eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses)


01.11.2017 jõustus:

Ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus  RT I, 04.07.2017, 8. Kehtestatakse regulatsioon taksoveoks ja tasuliseks sõitjateveoks infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses  infoühiskonna teenuse vahendusel.  


01.09.2017 jõustus uus Riigihangete seadus  (RHS) (RT I, 01.07.2017, 1)

xLaw Kasutajapõhise funktsiooni kasutajatel on xLaw rakenduses Riigiteataja.ee veebilehel RHS iga § juures võimalik tutvuda vastava eelnõu seletuskirja § väljavõttega.  

Vaata uudiseid ja kokkuvõtteid RHS kohta:

Rahandusministeeriumi uudis 
Rahandusministeeriumi kokkuvõte uuest Riigihangete seadusest
Riigihangete register -
https://riigihanked.riik.ee/register/
12.09.2017 Äripäev.ee. Saladused ja vaidlused uues riigihankeseaduses.  


10.07.2017, osaliselt 01.01.2018 jõustub

Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus.  RT I, 30.06.2017, 4  

Seadusega sätestatakse KPSi muudatused, mis on vajalikud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50) (edaspidi nõukogu määrus (EÜ) 1224/2009), artikli 92 lõike 6 rakendamiseks.

Seadust täpsustatakse  Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamise osas kalalaeva kaptenite suhtes.

Samuti täpsustatakse sätteid, mis seonduvad kalapüügi kaaspüügi tingimustega ja harrastuspüügivahendite loeteluga KPSis. Harrastuskalapüügi andmete esitamata jätmise eest enam ei karistata.   Seadusemuudatuse eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu ja tõhustada uue sunnimeetmega harrastuskalapüügi andmete esitamist. 

KPS-is täiendatakse  elektripüügivahendi kasutamise tõendi ja eripüügiloaga püügi dokumentide menetlemist ja kontrolli käsitlevaid sätteid – edaspidi antakse eripüügiluba ja elektripüügivahendi kasutamise tõend elektrooniliselt (01.01.2018 algul kehtima hakkav elektrooniline süsteem võimaldaks ühtselt kõikidele lubadele läheneda, v.a juhul, kui soovitakse paberluba).

Loe sisukokkuvõtet KPS pt 1 juurest ning seletuskirja KPS ja KeTS § -de juurest ( xLaw Kasutajapõhise funktsiooni kasutajatele)

 

06.07.2017 jõustus

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus  RT I, 26.06.2017,69

xLaw rakendusse on KarS ja VMS  § -de juurde kantud seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted. 

  

Karistusseadustiku ( KarS) ja välismaalaste seaduse (VMS) muudatused on peamiselt seotud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ratifitseerimise ettevalmistamisega. Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste, sealhulgas alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus, luues õiguslikest ja poliitilistest meetmetest koosneva laiaulatusliku raamistiku eesmärgiga ennetada naistevastast vägivalda ning abistada vägivallaohvreid.  Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimine on suunatud eelkõige nõudluse vähendamisele ning tagab ohvrite parema kaitse.  

Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus on vastu võetud 20.09.2017 RT II, 26.09.2017, 1

Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. Vastu võetud 11.05.2011. RT II, 26.09.2017, 2


 

06.07.2017 jõustus, osaliselt jõustub 01.10.2017,  01.05.2018 , 01.09.2018, 01.01.2019 ja 01.03.2019  

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 26.06.2017, 1


xLaw rakenduses on võimalik seaduse eelnõu  seletuskirja väljavõtetega tutvuda muudetud seaduste (EVKS, ErS, FIS FELS, HasMS, KarS, IFS, KindlTS, KoPS, KAVS, KAS, KrMS, MsÜS, MTVS, MKS, PankS, REÕS, TuMS, RSanS,  TMS, RLS , SanS, VPTS,    SMS , TFS,  TuMS , VPTS, ÄS) vastavate § juures.

 

Seoses reguleerimisulatuse laienemisega muudeti  EVKS pealkirja, uus pealkiri on „Väärtpaberite registri pidamise seadus“ .Seaduse peamine eesmärk on viia Eesti väärtpaberi- ja ühinguõiguse regulatsioon kooskõlla väärtpaberite keskdepositooriumite tegevust reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72) (CSDR-määrus).

Ülejäänud muudatused on seotud pensioniregistri pidamisega, teise ja kolmanda pensionisamba registri ühendamisega, nn linkide kaudu hoitavate välisriigi väärtpaberite tunnustamisega Eestis, emitentidele kontohalduri vahenduseta väärtpaberikonto avamise võimaluse loomisega ning väärtpaberite avaliku pakkumise prospektivaba künnise muutmisega.

Seaduse peamisteks eesmärkideks on:

·         börsiemitentidele võimaluse andmine valida üle-euroopaliselt keskdepositooriumi, millega kaasneb aktsiate keskregistrist senisel kujul loobumine;

·         pensioniregistri ja teiste väärtpaberite registri eraldamine koos pensioniregistri pidajale seatud nõuetega;

·         kolmanda pensionisamba osakute viimine väärtpaberikontolt pensionikontole.

Vastavate muudatustega soovitakse suurendada keskdepositooriumite vahelist konkurentsi, mille tulemusena võivad ka börsiemitentide tasutavad registripidamise kulud alaneda.

Loe sisukokkuvõtet EVKS pt 1 juurest ja vaata seletuskirja väljavõtteid muudetud seaduste vastavate § juurest. ( xLaw Kasutajapõhise funktsiooni kasutajatele)




01.07.2017 jõustus uus Tolliseadus (TS) (RT I,16.06.2017,1)

xLaw rakendusse on Tolliseaduse § -de juurde kantud seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted.


Euroopa Liidu uus tolliseadustik rakendus 1. maist 2016
Vaata Maksu- ja Tolliameti selgitusi:
Uuest liidu tolliseadustikust
Tolliseadustiku koolitusmaterjalid


Tulumaksu ja käibemaksu muudatused.
2017.a ja 2018.a jõustuvad mitmed olulised muudatused
tulumaksuseaduses
   

xLaw Kasutajapõhise funktsiooni kasutajatel on xLaw rakenduses  TuMS muudetud/täiendatud  § -de juures ligipääs seaduste muudatuste eelnõu seletuskirja vastava § väljavõttele.

Seaduse muudatused on avaldatud:   

RT I, 24.12.2016,1 (jõust . 01.01.2017, osaliselt 01.01.2018)- Muudatused seoses maksuvaba tuluga, erisoodustused, tervise edendamise maksusoodustused.

RT I, 31.12.2016, 3 (jõust 10.01.2017) –Muudatused seoses Investeerimisfondide seaduse vastuvõtmisega – dividendid, usaldusfond, lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi  maksustamine.  

RT I, 07.07.2017, 3 (jõust 01.08.2017, osaliselt 01.01.2018; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2017) – Muudatused: täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest, krediidiasutuse avansilised maksed, tulumaks dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt, seotud isikutele antud laenud,  töötajate majutuskulud ning elu- ja töökohavahelised transpordikulud, tulumaksusoodustusega nimekirja kandud MTÜ vabatahtlike välislähetuste päevaraha, erisoodustused, optsioonide täiendav maksuvabastus,  ettevõtte sõiduauto maksustamine.

Sama seadusega muudeti ka Käibemaksuseadust (KMS) omatarbe ja sõiduautoga seoses. xLaw Kasutajapõhise paketi kasutajatel on juurdepääs ka KMS 01.01.2018.a jõustuvate muudatuste seletuskirja väljavõtetele.  

Vaata Maksu- ja Tolliameti  selgitusi TuMS muudatuste kohta:  

Muudatused tulumaksuseaduses alates 01.08.2017    

Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018
Maksuvaba tulu arvestamine maksudeklaratsioonil TSD alates 1. jaanuarist 2018 


01.01.2017 ja osaliselt 10.01.2017 ja 01.02.2017 jõustus

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine) RT I, 31.12.2016, 2

xLaw rakenduses on seletuskirja väljavõtted muudetud seaduste (KarS, KrMS ,VTMS, RVS, AutÕS, AÕS) § -de juures.

Seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus. Direktiiviga sätestatakse kriminaaltulu ja kuriteovahendite arestimise ja konfiskeerimise miinimumnõuded. Direktiiv ei kohaldu kõikidele kuritegudele, vaid on seotud kuritegudega, mida käsitletakse mitmes direktiivi artiklis 3 loetletud ELi õigusaktis. Lisaks kriminaaltulu ja kuriteovahendite või nendega võrdse väärtusega vara konfiskeerimise ja arestimise regulatsioonile sätestatakse direktiivis kohustus näha teatud juhtudel ette võimalus kriminaaltulu konfiskeerimiseks kolmandalt isikult ning kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimiseks.  

KarS-s muudeti 7. peatüki konfiskeerimisega seonduvat regulatsiooni ning   KrMS -s  arestimise ja konfiskeerimisega seonduvaid sätteid;  täpsustati  süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara mõistet; laiendati nende kuriteokoosseisude ringi, mille puhul on võimalik kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist; nähti ette võimalus kuriteo toimepanemise vahendi ja kuriteo vahetu objekti konfiskeerimise asendamiseks; täiendati süüdistatava osavõtuta kohtuasja arutamise aluseid; KrMS 16.1 peatükis sätestatud erimenetlust laiendatakse ka kuriteo toimepanemise vahendi ja kuriteo vahetu objekti konfiskeerimisele. Samuti  muudeti paindlikumaks asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidude käitlemist (muudatused KrMS-s, VTMS  RVS,  AutÕS, AÕS).




VAATA:  2018.a jõustuvate seaduste kokkuvõtteid 


     

VIITEID:    

08.09.2017.  Justiitsministeeriumi uudis.  Tartus arutati Euroopa andmekaitse tulevikku.
Vaata video. 

xLaw Kasutajapõhise paketi kasutajad leiavad video ka EUR-Lex´s GDPR ((EL) 2016/679) art. 1 juurest. 


11.09.2017.Ärileht.ee. Advokaat soovitab: millised reeglid peaksid töölepingus kirjas olema, et kohtuvaidlusi vältida.

08.09.2017.Ärileht.ee. Leedu muutis tööõigust: töösuhted nüüd Eestist paindlikumad, kuid ettevõtetel ka rida uusi kohustusi.

01.09.2017. Äripäev. Uus kord: Soome tööle minnes võib saada trahvi

27.10.2017. Ärileht.ee   Advokaat selgitab: kas USA ulmelised kartellikahjunõuded jõuavad ka Eesti kohtutesse?

08.11.2017, Ärileht.ee. Advokaat selgitab: mis on andmekaitsealane mõjuhinnang ning kellele on see kohustuslik?

09.10.2017 Andmekaitse Inspektsioon. Mis on andmekaitsealane mõjuhinnang?

Euroopa andmekaitseasutuste töörühm töötab välja juhendmaterjale, et selgitada lähemalt, mida uues andmekaitsemääruses kasutatud mõisted tähendavad ja mida määrus nii avaliku sektori kui ka eraettevõtete jaoks kaasa toob.  

15.11.2017 Äripäev.ee  Makseteenuste turvanõuded lähevad karmimaks

20.11.2017   Riigikohus pani kokku juhised kassatsioonkaebuse koostamiseks