1.septembril jõustuvad seadused
1. septembril jõustuvad järgnevad seaduste muudatused:
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus RT I, 08.07.2025, 55
Seadus on osa Kliimaministeeriumi eesmärgist korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi. Seaduses kirjeldatud seaduste muutmine on oluline, et vähendada keskkonnakaitselubade teenustega seotud koormust haldusprotsessides.
Seaduse olulisim eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui füüsiliste isikute halduskoormust eelkõige jäätmekäitluse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ning tööstusheite valdkondades. Kuid lisaks on eesmärk tagada keskkonna parem kaitse, kiirendada menetlusi ning tagada parem isikuandmete kaitse.
Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus RT I, 08.07.2025, 71
Seadusega ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi, andes kauplejatele võimaluse edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokumenti kaupleja mobiilirakenduses. Samas on seaduse koostamisel arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega – neile jääb võimalus saada dokumente paberkandjal ka edaspidi.
Muudatustel on mitmeid positiivseid mõjusid. Ettevõtete halduskoormus väheneb, kuna arvete trükkimise ja saatmisega seotud kulud vähenevad. Keskkonnamõju avaldub eelkõige paberi tarbimise vähenemises. Lisaks muudavad digitaalsed lahendused arveldamise ja dokumentide haldamise tarbijate jaoks mugavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus RT I, 08.07.2025, 7
Seadusega tehtavate muudatuste peamine eesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RSVS), et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum. Seadusega muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine oluliselt kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides. Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekib endal soov ja motivatsioon seadusega sätestatud tingimustele vastata.
Alusharidusseadus RT I, 09.01.2025, 1
Alusharidusseadus asendab koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi ka KELS) ning sätestab alushariduse korraldamise alused, isikute õigused ja kohustused alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel ning munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi koos lastehoid) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused.
Seaduse koostamise eesmärk on seada sisse süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest ning võimaldab kõigile lastele, kelle vanemad soovivad pärast vanemapuhkust tööle minna, kvaliteetset alushariduse omandamise toetamist lastehoius ja lasteaias. Seni on pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste haridusasutusteks olnud lastesõimed ja lasteaiad, lisaks sotsiaalteenusena lastehoiud. Kirjeldatud süsteemi regulatsioon on killustunud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel. Seadus loob tervikliku alushariduse süsteemi ja senisest ühetaolisema raamistiku lastehoiule ja lasteaiale, seejuures õigusliku regulatsiooni mahtu vähendades. Muudatus toob kaasa seniste sotsiaalteenust pakkuvate lastehoidude ja haridusteenust pakkuvate lastesõimede nõuete ühtlustamise ühetaoliseks haridusteenuseks. Seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne võimaldada pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele võimalus omandada alusharidust lastehoius, mis on haridusasutus ning kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele võimalus omandada alusharidust lasteaias, mis on õppeasutus.
Rahvatervishoiu seadus RT I, 02.01.2025, 3
Seadusega kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse (RTHS) terviktekst, mis vastab 21. sajandi rahvatervishoiu valdkonna (varem nimetatud rahvatervise valdkonnaks) käsitlusele. Seadusega asendatakse kehtiv rahvatervise seadus.
Seadus seab eesmärgiks rahvastiku tervise paranemise. Tervis ei ole pelgalt haiguse puudumine, vaid inimese sotsiaalse, füüsilise ja vaimse heaolu seisund. Rahvatervishoid on sektoritevaheline horisontaalne valdkond, mille eesmärk on parandada teiste valdkondadega koostöös inimeste tervist ja heaolu ning mis püüdleb kaitsetegurite suurendamise ja riskitegurite vähendamise ja nende mõju ennetamise poole. Rahvatervishoiu tegevused on muu hulgas suunatud sellele, et võimestada teisi valdkondi ja sektoreid inimeste tervise ja heaolu eest seisma.
Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine) RT I, 23.12.2024, 1
Seadusega asendatakse koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, millega seotult muutub nii kohustuse sisu kui ulatus. Muudatuse jõustumisel algab õppimiskohustus 7. eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.
Seadus on koostatud eesmärgiga loobuda alates 1. septembrist 2025. a lastehoidudele, kus tegeletakse toitlustamisega, ja ettevõtjatele, kes pakuvad toitlustusteenust lastehoidudele, tegevusloakohustuse taaskehtestamisest. Tegevusloakohustusega kaasneks nimetatud ettevõtjatele põhjendamatu halduskoormus ning täiendav töökoormus PTA-le tegevusloa taotluste lahendamisel. Lisaks parandatakse normitehnilised vead AHS-is ja õppimiskohustuse kehtestamise seaduses.
Alusharidusseadus
Atmosfääriõhu kaitse seadus
Avaliku teabe seadus
Biotsiidiseadus
Eesti Vabariigi haridusseadus
Ehitusseadustik
Elektroonilise side seadus
Erakooliseadus
Euroopa Liidu kodaniku seadus
Halduskoostöö seadus
Hasartmänguseadus
Huvikooli seadus
Jäätmeseadus
Kemikaaliseadus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus
Keskkonnatasude seadus
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
Korrakaitseseadus
Kutseõppeasutuse seadus
Kõrgharidusseadus
Liiklusseadus
Loomakaitseseadus
Maapõueseadus
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
Meretöö seadus
Mõõteseadus
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus
Noorsootöö seadus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Rahvatervishoiu seadus
Ravimiseadus
Reklaamiseadus
Riigihangete seadus
Riigilõivuseadus
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
Sotsiaalhoolekande seadus
Surma põhjuse tuvastamise seadus
Sõjahaudade kaitse seadus
Tarbijakaitseseadus
Tervisekassa seadus
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Toiduseadus
Tubakaseadus
Tulumaksuseadus
Töölepingu seadus
Tööstusheite seadus
Tööturumeetmete seadus
Töövõimetoetuse seadus
Vangistusseadus
Veeseadus
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus
Välisteenistuse seadus
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Ühistranspordiseadus
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus RT I, 08.07.2025, 55
Seadus on osa Kliimaministeeriumi eesmärgist korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi. Seaduses kirjeldatud seaduste muutmine on oluline, et vähendada keskkonnakaitselubade teenustega seotud koormust haldusprotsessides.
Seaduse olulisim eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui füüsiliste isikute halduskoormust eelkõige jäätmekäitluse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ning tööstusheite valdkondades. Kuid lisaks on eesmärk tagada keskkonna parem kaitse, kiirendada menetlusi ning tagada parem isikuandmete kaitse.
Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus RT I, 08.07.2025, 71
Seadusega ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi, andes kauplejatele võimaluse edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokumenti kaupleja mobiilirakenduses. Samas on seaduse koostamisel arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega – neile jääb võimalus saada dokumente paberkandjal ka edaspidi.
Muudatustel on mitmeid positiivseid mõjusid. Ettevõtete halduskoormus väheneb, kuna arvete trükkimise ja saatmisega seotud kulud vähenevad. Keskkonnamõju avaldub eelkõige paberi tarbimise vähenemises. Lisaks muudavad digitaalsed lahendused arveldamise ja dokumentide haldamise tarbijate jaoks mugavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus RT I, 08.07.2025, 7
Seadusega tehtavate muudatuste peamine eesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RSVS), et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum. Seadusega muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine oluliselt kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides. Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekib endal soov ja motivatsioon seadusega sätestatud tingimustele vastata.
Alusharidusseadus RT I, 09.01.2025, 1
Alusharidusseadus asendab koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi ka KELS) ning sätestab alushariduse korraldamise alused, isikute õigused ja kohustused alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel ning munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi koos lastehoid) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused.
Seaduse koostamise eesmärk on seada sisse süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest ning võimaldab kõigile lastele, kelle vanemad soovivad pärast vanemapuhkust tööle minna, kvaliteetset alushariduse omandamise toetamist lastehoius ja lasteaias. Seni on pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste haridusasutusteks olnud lastesõimed ja lasteaiad, lisaks sotsiaalteenusena lastehoiud. Kirjeldatud süsteemi regulatsioon on killustunud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel. Seadus loob tervikliku alushariduse süsteemi ja senisest ühetaolisema raamistiku lastehoiule ja lasteaiale, seejuures õigusliku regulatsiooni mahtu vähendades. Muudatus toob kaasa seniste sotsiaalteenust pakkuvate lastehoidude ja haridusteenust pakkuvate lastesõimede nõuete ühtlustamise ühetaoliseks haridusteenuseks. Seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne võimaldada pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele võimalus omandada alusharidust lastehoius, mis on haridusasutus ning kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele võimalus omandada alusharidust lasteaias, mis on õppeasutus.
Rahvatervishoiu seadus RT I, 02.01.2025, 3
Seadusega kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse (RTHS) terviktekst, mis vastab 21. sajandi rahvatervishoiu valdkonna (varem nimetatud rahvatervise valdkonnaks) käsitlusele. Seadusega asendatakse kehtiv rahvatervise seadus.
Seadus seab eesmärgiks rahvastiku tervise paranemise. Tervis ei ole pelgalt haiguse puudumine, vaid inimese sotsiaalse, füüsilise ja vaimse heaolu seisund. Rahvatervishoid on sektoritevaheline horisontaalne valdkond, mille eesmärk on parandada teiste valdkondadega koostöös inimeste tervist ja heaolu ning mis püüdleb kaitsetegurite suurendamise ja riskitegurite vähendamise ja nende mõju ennetamise poole. Rahvatervishoiu tegevused on muu hulgas suunatud sellele, et võimestada teisi valdkondi ja sektoreid inimeste tervise ja heaolu eest seisma.
Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine) RT I, 23.12.2024, 1
Seadusega asendatakse koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, millega seotult muutub nii kohustuse sisu kui ulatus. Muudatuse jõustumisel algab õppimiskohustus 7. eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.
Alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seadus RT I, 01.07.2025, 1
Seadus on koostatud eesmärgiga loobuda alates 1. septembrist 2025. a lastehoidudele, kus tegeletakse toitlustamisega, ja ettevõtjatele, kes pakuvad toitlustusteenust lastehoidudele, tegevusloakohustuse taaskehtestamisest. Tegevusloakohustusega kaasneks nimetatud ettevõtjatele põhjendamatu halduskoormus ning täiendav töökoormus PTA-le tegevusloa taotluste lahendamisel. Lisaks parandatakse normitehnilised vead AHS-is ja õppimiskohustuse kehtestamise seaduses.
Vaata redaktsioonivõrdlus, mis muutunud (punasega kustutatud, rohelisega lisatud)
AlkoholiseadusAlusharidusseadus
Atmosfääriõhu kaitse seadus
Avaliku teabe seadus
Biotsiidiseadus
Eesti Vabariigi haridusseadus
Ehitusseadustik
Elektroonilise side seadus
Erakooliseadus
Euroopa Liidu kodaniku seadus
Halduskoostöö seadus
Hasartmänguseadus
Huvikooli seadus
Jäätmeseadus
Kemikaaliseadus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus
Keskkonnatasude seadus
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
Korrakaitseseadus
Kutseõppeasutuse seadus
Kõrgharidusseadus
Liiklusseadus
Loomakaitseseadus
Maapõueseadus
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
Meretöö seadus
Mõõteseadus
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus
Noorsootöö seadus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Rahvatervishoiu seadus
Ravimiseadus
Reklaamiseadus
Riigihangete seadus
Riigilõivuseadus
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
Sotsiaalhoolekande seadus
Surma põhjuse tuvastamise seadus
Sõjahaudade kaitse seadus
Tarbijakaitseseadus
Tervisekassa seadus
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Toiduseadus
Tubakaseadus
Tulumaksuseadus
Töölepingu seadus
Tööstusheite seadus
Tööturumeetmete seadus
Töövõimetoetuse seadus
Vangistusseadus
Veeseadus
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus
Välisteenistuse seadus
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Ühistranspordiseadus
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
xLaw proovimiseks ja tellimiseks võta ühendust
xlaw@extendlaw.com
Loe lähemalt xLaw kohta
Klientide tagasiside