01.01.2024 jõustuvad seadused

01.01.2024 jõustub 18 seadust (sh 16 seaduste muutmise seadust), milles tehakse muudatused rohkem kui sajas seaduses. Lisaks jõustuvad mitmed varem jõustunud seaduste muudatused osaliselt 01.01.2024.  

xLaw seaduse redaktsioonivõrdlus võimaldab kiiret ja mugavat ülevaadet seaduste viimastest muudatustest ning ka seletuskirjad on toodud sätetepõhiselt otse paragrahvide juures.

Tööturumeetmete seadus (RT I, 07.03.2023, 5). Kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse (TöMS) terviktekst, millega kaasajastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi. Seadusega ühendatakse töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu üheks Töötukassa andmekoguks.

2024.a riigieelarve seadus (RT I, 19.12.2023, 19) 2024. aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse (RT I, 01.07.2023, 2) kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksu standardmäär 22 protsenti senise 20 protsendi asemel ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist tõuseb majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsenti 13 protsendi peale ja ajakirjanduse soodusmäär 5 protsendilt 9 protsendile.

Kuni 2025. aasta 31. detsembrini kohalduvad erisused, mil võib maksta käibemaksu 20-protsendises määras:

-maksukohuslasele, kes rakendab kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda- juhul kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2024. aasta 1. jaanuari.

-enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud kirjaliku lepingu alusel-  kui asjaomane leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub 20-protsendise käibemaksumääraga käibemaks ning lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.

Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadusega (RT I, 06.07.2023, 5) muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele (edaspidi KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Suurendatakse 2024. a residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5%-ni ja vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasult eraldatavat tulumaksu 11,89%-ni. Muudatusega suureneb vähem tulukate KOV-ide tulumaksu laekumine ja samavõrra väheneb tulukamate KOV-ide tulumaksu laekumine, mis tähendab eeldatava tulumaksu laekumise aastase kasvu vähenemist

Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I, 06.07.2023, 3) eesmärk on luua tasakaalustatum ja riigieelarve seisukohast jõukohasem peretoetuste süsteem, kus hüved on eri laste arvu ja vanemate arvuga perede vahel jagunenud õiglasemalt. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Lasterikka pere toetuse suurust vähendati, edaspidi saab 3–6 lapse puhul olema 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

Maapõueseaduse muutmise seadusega (RT I, 21.12.2023, 1) reguleeritakse riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasude  regulatsiooni ning rakendatakse maksustamishinnale järkjärgulist üleminekuperioodi uute maksustamishindadega kohanemiseks ning maksutõusust tuleneva hinnasurve reguleerimiseks.

Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2023, 1) peamine eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest Eesti õigusesse ülevõtmine asjakohases ulatuses. Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 4-40 eurot (varem päeva määr 9-12 eurot) ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 200-2000 eurot (enne aasta määr 500-1300).

 
Looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2023, 3) eesmärk on viia ellu halduskoormuse ja Keskkonnameti (edaspidi KeA) töökoormuse vähendamine ning riigieelarve kulude kokkuhoid. Üks olulisemaid muudatusi on riigipoolse ostueesõiguse kaotamine kinnisasja võõrandamisel.  Erakordseteks juhtumiteks jääb endiselt kehtima sundvõõrandamise võimalus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja korral, kus riigil on ostuhuvi, jääb alles LKSi § 20 kohane omandamise menetlus.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega  (RT I, 14.12.2023, 1) lõpetatakse tagasipöörduja toetuse määramine ja maksmine välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele, lastele ja vanematele, kui nad on Eestisse elama asunud peale 2024. aasta 1. jaanuari ning luuakse erivajadusega inimestele toetatud töötamise teenus riigiteenusena.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 06.07.2023, 6)   võimaldada kahel täisealisel füüsilisel isikul sõlmida abielu sõltumata nende soost.   Abielu kõrval jääb alles võimalus sõlmida kooseluleping ning registreeritud elukaaslased saavad seaduse järgi abielule üle minna lihtsustatud korras.  Teine eesmärk on tagada, et kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid realiseeruda ka praktikas. Seadusega nähakse ette kooselulepingute kohta registrikannete tegemise kord ning täiendatakse seadusi viitega registreeritud elukaaslastele. Seadusega täpsustatakse põlvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses samast soost paaride lapsendamisõigusega. Samast soost abikaasad saavad abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab oma abikaasa lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul.

Hasartmängumaksu seaduse muutmise seadusega (RT I, 01.07.2023, 3) kavandatakse hasartmängumaksu seaduses (edaspidi HasMMS) erinevate mänguliikide maksumäärade tõus. Seaduse kohaselt tõuseb kaughasartmängu ja toto kehtiv viieprotsendiline maksumäär kahes etapis: 2024. aastal tõuseb maksumäär kuuele ja 2026. aastal seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär kasvab 2024. aastast 18-lt 22 protsendile, mängulaudade maksumäär 1278,23-lt 1406-le ja osavusmängu mänguautomaatide maksumäär 31,95 eurolt 32 eurole.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse (RT I, 01.07.2023, 1) eesmärk on sätestada alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika rohelises raamatus ja tubakapoliitika rohelises raamatus sõnastatud suunistega. Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb seaduse järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.–2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis, mida on viimastel aastatel tõstetud viis protsenti aastas. Tubakavedelike aktsiis kasvab järgmisel kolmel aastal samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.

Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks seaduse kohaselt ära aastateks 2024–2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusud.

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (RT I, 30.06.2023, 107) eesmärk on kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksu määra ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga lähtuvalt koalitsioonileppest.

2024. aastast kaotatakse füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks.  Krediidiasutuste avansilise makse määr tõuseb 14-lt 18 protsendile.

Alates 2025. aastast kaotatakse seaduse kohaselt regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Vanaduspensioniealiste tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Lisaks parandatakse seadusega Euroopa Komisjoni tuvastatud ebatäpsused ATAD2 direktiivi ülevõtmisel tulumaksuseaduses, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust, ning tehakse tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide kehtetuks muudetavale tulumaksuseaduse sättele.

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus
(RT I, 11.03.2023, 8) . Edaspidi loetakse represseerituks asumisel sündinud lapsed, kes on sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused.

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse (RT I, 03.03.2023, 2) eesmärk on ettevõtjate puhul, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, võtta järelevalvetasude arvestamise aluseks eelmise kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusaktid. See muudab riigieelarvesse laekuva järelevalvetasu kogusumma täpsemalt prognoositavaks ja läbipaistvamaks ja seda nii Konkurentsiameti kui ettevõtjate jaoks.

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 22.02.2023, 1)  Õigus saada pensioni varasemas eas põhineb üksnes eeldusel, et teatud ametikohtade või kutsealade töötajad on töötanud tervist kahjustavates või rasketes töötingimustes või on teinud sellist tööd, millega eelduslikult kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, kuid nende töötingimuste tegelikku tervisemõju ei hinnata. Võrreldes nimekirjade ülevõtmise ajaga (1991. aasta) on mõned kutsealad samaks jäänud, kuid mõned ametikohad ja kutsealad on kadunud ning ametikohti ja kutsealasid on ka juurde tekkinud. Ümberõppevõimalused on aastatega oluliselt avardunud ning elu jooksul uue hariduse omandamine ja karjääripöörete tegemine on saanud tavapäraseks.

Seadusega sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform üleminekuperioodiga: alates seaduse jõustumisest saab juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja 6 kuud või väiksem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2030. a, ning eespool nimetatust pikema staažinõude korral saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2036. a. Tegemist on pikaajalise üleminekuga, mis võimaldab inimestel õiguskindluse eesmärgil juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood nendele isikutele, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Sel juhul arvestatakse soodusstaaži kuni 2049. aasta 31. detsembrini. Alates 2050. aasta 1. jaanuarist põlevkivi kaevandamise, põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tootmisalal, tööl, kutsealal või ametikohal töötamist soodusstaaži hulka ei arvestata.

Kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse (RT I, 31.12.2022, 1) eesmärgiks on pakkuda II samba pensionikogujatele võimalust makse määra tõstmiseks tavapäraselt 2%-lt 4 või 6%-le.  Maksemäära on võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2023, 2) muudatusega viiakse Eesti riigi sisesed eelarvereeglid vastavusse Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise ajal liiga piiravaks.

Vaata, mis seadustes 01.01.2024  muutub (Näidatakse ainult neid §, mis on muutunud; punasega kustutatud ja rohelisega uued sätted):

Abieluvararegistri seadus
Abipolitseiniku seadus
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Asjaõigusseaduse rakendamise seadus
Autoveoseadus
Avaliku teenistuse seadus
Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus
Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus
Ehitusseadustik
Elektrituruseadus
Euroopa Liidu kodaniku seadus
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus
Finantsinspektsiooni seadus
Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus
Halduskohtumenetluse seadustik
Halduskoostöö seadus
Haldusmenetluse seadus
Hasartmängumaksu seadus
Hooneühistuseadus
Hädaolukorra seadus
Investeerimisfondide seadus
Isikut tõendavate dokumentide seadus
Jäätmeseadus
Kaitseliidu seadus
Kaitseväeteenistuse seadus
Kalmistuseadus
Karistusseadustik
Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus
Kinnistusraamatuseadus
Kodakondsuse seadus
Kogumispensionide seadus
Kohtutäituri seadus
Konkurentsiseadus
Kooseluseadus
Korruptsioonivastane seadus
Krediidiasutuste seadus
Kriminaalmenetluse seadustik
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus
Käibemaksuseadus
Liikluskindlustuse seadus
Liiklusseadus
Looduskaitseseadus
Maa hindamise seadus
Maamaksuseadus
Maapõueseadus
Maareformi seadus
Maksukorralduse seadus
Meresõiduohutuse seadus
Nimeseadus
Notariaadiseadus
Notari tasu seadus
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus
Pakendiseadus
Pankrotiseadus
Perehüvitiste seadus
Perekonnaseadus
Perekonnaseisutoimingute seadus
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus
Politsei ja piirivalve seadus
Prokuratuuriseadus
Pärimisseadus
Päästeseadus
Päästeteenistuse seadus
Püsiasustusega väikesaarte seadus
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
Rahvastikuregistri seadus
Rahvusvahelise eraõiguse seadus
Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus
Ravikindlustuse seadus
Ravimiseadus
Relvaseadus
Riigieelarve seadus
Riigihangete seadus
Riigilõivuseadus
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
Riigivaraseadus
Riigi õigusabi seadus
Riikliku pensionikindlustuse seadus
Soodustingimustel vanaduspensionide seadus
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
Sotsiaalhoolekande seadus
Sotsiaalmaksuseadus
Sotsiaalseadustiku üldosa seadus
Surma põhjuse tuvastamise seadus
Tagatisfondi seadus
Tarbijakaitseseadus
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Tsiviilkohtumenetluse seadustik
Tsiviilseadustiku üldosa seadus
Tulumaksuseadus
Turvaseadus
Täitemenetluse seadustik
Tõestamisseadus
Töölepingu seadus
Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus
Töötuskindlustuse seadus
Töövõimetoetuse seadus
Vabariigi Presidendi ametihüve seadus
Vangistusseadus
Vedelkütuse seadus
Veeseadus
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
Välismaalaste seadus
Välisteenistuse seadus
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus
Väljateenitud aastate pensionide seadus
Väärteomenetluse seadustik
Väärtpaberite registri pidamise seadus
Väärtpaberituru seadus
Võlaõigusseadus
Äriseadustik
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus