13.01.2018 jõustub

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus  RT I, 07.12.2017, 1

xLaw rakenduses on muudetud seaduste MERAS, VÕS, FIS  vastavate § juures seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted.  


Seadusega muudetakse MERAS, VÕS, FIS, VTS ja võetakse üle makseteenuste direktiivi uus redaktsioon (PSD2).  Makseteenuse direktiivi eesmärk on võrdsustada turul tegutsevate ja turule tulevate uute ettevõtjate tegevustingimusi, et soodustada uute makseteenuste turu laienemist õiglase konkurentsi tingimustes ning tagada kõrgetasemeline tarbijaõiguste kaitse kogu liidu makseteenuste kasutajatele. E-kaubanduse arendamise vajadustest lähtuvalt reguleeritakse PSD2-ga Euroopa Liidu üleselt makseteenuste turul kanda kinnitanud uut tüüpi innovaatiliste makseteenuste – makse algatamise teenuse ja kontoteabe teenuse – osutamine.  

Vaata seaduse sisukokkuvõtet MERAS ptk 1 juurest (xLaw Kasutajapõhise funktsiooni kasutajatele- eelnõu seletuskirja väljavõte)



01.01.2018 jõustub

Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadus. RT I, 28.11.2017, 1

xLaw rakenduses on muudetud  seaduste (HKMS, RLS, RÕS) § -de juures seletuskirja väljavõtted. 

Seaduse eesmärgiks on suurendada halduskohtumenetluse tõhusust, vähendada kohtute töökoormust, ohjata menetluslike määruskaebuste arvu kasvu, parandada menetlusabi kättesaadavust ning kõrvaldada kohtupraktikas esile kerkinud puudused menetluse regulatsioonis. Kohtute ülekoormuse vähendamiseks kehtestatakse lahendused kahes suuremas valdkonnas: kaebeõiguse ja edasikaebeõiguse piiritlemine ning lihtmenetluse kasutamise võimaluste laiendamine ja tõhustamine.

Loe kokkuvõtvalt kohaldatavaid meetmeid seaduse juurest HKMS 1. peatüki juurde lisatud seletuskirja väljavõtte kokkuvõttest. (xLaw Kasutajapõhise funktsiooni kasutajatele- hallile nupule klikkides)   


01.01.2018 jõustub

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.  RT I, 28.11.2017, 2  

xLaw rakenduses on seletuskirja väljavõtted muudetud  seaduste ( SHS, KoPS, KMS, KELS, KTTS, LasteKS, MKS, OAS, PHS, PISTS, PGS, RTerS, RLS, RPKS, SMS, TLS, TVTS, VRKS, VSS, ÕÕS)  § -de juures.     

Seaduse eesmärk on reguleerida seni maavalitsuse ülesandeks olnud kohustuste üleandmine kohalikule omavalitsusele või Sotsiaalkindlustusametile.  

KOV-i korraldatava abi peatükki luuakse juurde kaks teenust: asendushooldusteenus ja  järelhooldusteenus, mille eesmärk on asendushooldusel olevate laste võrdne kohtlemine, mis ei oleks sõltuvuses asendushoolduse vormist, lapse või noore vanusest, teenuseosutaja asukohast või muust, mis ei tohi olla aluseks mistahes diskrimineeriva olukorra tekkimisele.

Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine



  

 

 

01.01.2018 jõustub Spordiseaduse muutmise seadus   RT I, 23.11.2017, 1

Kehtestatakse Spordiseaduses olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas.
      

01.01.2018 jõustuvad Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (§ 481 lg 2.3) maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni muudatused, mis on vastu võetud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine) *  RT I, 26.06.2017, 17

Jõustub menetlusreegel, mis võimaldab jätta rahuldamata maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kui tarbijalepingu krediidi kulukuse määr ületab VÕS § 406.2 lõikes 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiri või kui tarbijaga kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.  Nii viivisemäära, kui ka krediidi kulukuse määra kontrollimine hakkab toimuma automaatselt infosüsteemis.

  *   Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega muudeti   TsMS, KTS, KAS, KarS, KrMS, TMS, PSJKS, HKMS, RLS, TsMSRS, KarSRS.  

xLaw rakenduses on vastavate § juurde lisatud  seletuskirja väljavõtted.



 

01.01.2018 jõustub  

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus (ELMS) RT I, 07.07.2017, 2 

xLaw rakenduses on iga § juures kättesaadav ELMS eelnõu seletuskirja § väljavõte. Seadusega muudetud seaduste § juures on samuti eelnõu seletuskirja §  kättesaadavad   (KoPS, KAS,  MKS,  TuMS,  TTTS,  RaKS , SMS, TMS, TTTS,  TKindlS , TVTS).

Kui füüsilised isikud osutavad teenuseid VÕS lepingute alusel, on maksukohustus väljamakse tegijal (va. FIE puhul). ELMS-ga  lihtsustatakse füüsilise isiku poolt teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist, kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.  

EMLS-is võetakse  kasutusele  uus  termin ettevõtluskonto, mis on füüsilise isiku nimel krediidiasutuses avatud konto, millele kantakse üksnes teenuse osutamisest ja kauba müügist saadud summa eurodes ja mille kohta on kontoomanik andnud krediidiasutusele juhise broneerida kontol ettevõtlustulu maksu määrale vastav summa Maksu- ja Tolliameti kasuks ning vastav summa üle kanda Maksu- ja Tolliametile.  Maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Ettevõtluskonto aluseks oleva lepingu sõlmimisel  registreeritakse maksumaksja töötamise registris. Ettevõtlustulu maksu määr on: 1) 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas; 2) 40 protsenti ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas.

Artiklid:

25.10.2017 NJORD Advokaadibüroo. Haltuura muutub seaduslikuks!

 

01.01.2018 jõustub

Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) (RT I, 04.07.2017,3)

xLaw rakenduses on iga § juures kättesaadav TvLS eelnõu seletuskirja § väljavõte. Seadusega muudetud seaduste § juures on samuti eelnõu seletuskirja §  kättesaadavad (ITVS, MKS,  TMS, TLS).

01.01.2018 jõustub Töövaidluse lahendamise seadus ning kaotab kehtivuse Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS). Töövaidlustele, mille läbivaatamine on algatatud enne TvLS jõustumist, kohaldatakse kuni töövaidluse lahendamiseni   ITVS-i.  

Uus töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) näeb ette uued menetluse liigid (lepitusmenetlus, kirjalik menetlus, kompromiss, asja lahendamine TVK juhataja ainupädevuses), täiendab menetlusnorme, laiendab töövaidluskomisjoni (TVK)  pädevust: peale töölepingu seaduse ka teiste töösuhteid reguleerivate seaduste alusel tekkivatele vaidlustele ning kollektiivlepingu täitmisest tulenevatele kollektiivsetele töötülidele, võimaldatakse lahendada töövaidlus poolte kokkuleppel, võimaldatakse kirjalikku menetlust kuni kogusummas 6400 euro suuruse rahalise nõude korral, antakse tööandjale ja töötajale võimalus esitatud avaldust parandada ja pikendatakse asja läbivaatamise tähtaega 45 päevale, täpsustatakse TVK juhataja kvalifikatsiooninõudeid ja tõstetakse põhipalka, kaotatakse avalduse rahaline piirmäär.


01.01.2018 jõustub

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ( RT I, 21.05.2014, 20) 

 xLaw rakenduses seletuskirja väljavõtted tulekul.

20.11.2017 Äripäev.ee   Uus seadus paneb korteriomanikule suurema vastutuse

01.09.2017. Kinnisvarauudised. Millised muudatused ootavad ees korterite majandamist?



01.01.2018.a jõustub

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 25.10.2017, 1


Seadusega muudeti sotsiaalhoolekande seadust, ohvirabiseadust, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja käibemaksuseadust ning tunnistati kehtetuks Alaealise mõjutusvahendite seadus.

xLaw rakenduses on iga § juures kättesaadav eelnõu seletuskirja vastava § väljavõte.

 

Seaduseelnõu kohaselt on seaduse peaeesmärk  rakendada 1. jaanuaril 2016. a jõustunud lastekaitseseaduses sätestatud põhimõtteid, et tagada abivajavatele lastele vajalik abi ning seeläbi ennetada laste poolt õigusrikkumiste toimepanemist ning sellest lastele endile ja ühiskonnale tulenevaid kahjulikke tagajärgi.  Peale juba õigusrikkumise toime pannud lapsega tegelemise tõhustamise aitab seadus tagada, et abistavad teenused oleksid kättesaadavad enne, kui laps on õigusrikkumise toime pannud. Olukord, kus lapsel tekib ligipääs teatud abile alles siis, kui ta on pannud toime õigusrikkumise, on põhjendamatu nii laste õiguste ja heaolu tagamise, laste võrdse kohtlemise kui ka õigusrikkumiste ennetamise eesmärgi seisukohalt.

Peaeesmärgi saavutamiseks kaotatakse  vähetulemuslik alaealiste komisjonide institutsioon ning luuakse eeldused selleks, et kui õigusrikkumise toime pannud lapse teo taga on suurem abivajadus, saab ta abi samaväärselt teiste abivajavate lastega. Seadusega parandatakse ligipääsu riigi rahastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ja lepitusteenusele, tagamaks, et teenust hakkavad saama lapsed, kes seda kõige rohkem vajavad, ning luuakse kinnise lasteasutuse teenuse regulatsioon (mis aitab tagada, et teenuse osutamise käigus suudetakse lapse olukorda parandada selliselt, et vabaduse piiramise lõppedes ei toimu tagasilangust)

 

01.01.2018 jõustub

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus

RT I, 03.07.2017, 1

xLaw rakenduses on iga § juures kättesaadav eelnõu seletuskirja vastava § väljavõte.


Õppetoetuste ja õppelaenu seadusse (ÕÕS) lisatakse raske puudega laste vanemad õppelaenu kustutamisele õigustatud isikute hulka. Ning antakse teatud juhtudel, s.o laenusaajal puuduva töövõime või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral, õppelaenu kustutamisel riigi esindamise õigus Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA). Edaspidi on võimalik esitada õppelaenu riigipoolse kustutamise taotlus otse SKA-le.  

Lisaks muudetakse töövõimetoetuse seadust ( TVTS) ning sätestatakse selles SKA õigus saada Eesti Töötukassalt töövõime hindamise otsuse andmeid ÕÕS-is sätestatud riigitagatise saamise õigustatuse kindlakstegemiseks.



01.01.2018 jõustub

Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus RT I, 04.07.2017, 1


Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega muudeti 59 seadust.


01.01.2018 jõustub

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seadus RT I, 04.07.2017, 2

Seadusega muudetakse KOKSi, avaliku teenistuse seadust (ATS),  Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust(ETHS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust(EhSRS), halduskoostöö seadust (HKTS), kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadust (KOLS), kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadust (KOÜS), maamaksuseadust (MaaMS), planeerimisseadust ( PlanS),  ravimiseadust (RavS) ja  ühistranspordiseadust (ÜTS)   

xLaw andmebaasis on kõikide muudetud seaduste § juures seletuskirja väljavõtted.


Seaduse eesmärgiks on viia ellu VVTPs seatud ning haldusreformi kontseptsioonis

kirjeldatud eesmärgid haldusreformi järgselt kohalike omavalitsuste rolli ja koostöö suurendamiseks:

- luuakse eeldused kohaliku ja piirkondliku arengu kavandamise integreerimiseks riigi strateegilise planeerimisega valdkondlike arengukavade kaudu;

- suurendatakse kohalike omavalitsuste rolli ja koostööd piirkondliku ühistranspordi korraldamiseks koostöös Maanteeametiga. Maakonnaliinide korraldamise ülesanne antakse maavalitsustelt halduslepinguga hiljemalt 1. jaanuariks 2018 täitmiseks piirkondlikele ühistranspordikeskustele, mille asutamine või mille liikmeks astumine tehakse omavalitsusüksustele kohustuslikuks. Piirkondlikud ühistranspordikeskused on ühistranspordi valdkonna regionaalseteks kompetentsikeskusteks, kes korraldavad terve regiooni eri liiki transporti ning kellelt KOVid saavad täiendavalt kohalike liinide korraldamist tellida (ÜTS § 15 lg-s 2 nimetatud halduslepinguga).

- täiendatakse regulatsioone kohalike omavalitsuste koostöö tegemiseks, soodustatakse KOVide koostööd ühiste ametiasutuste või hallatavate asutuste kaudu; muudetakse paindlikumaks KOV koostööd omavalitsusliitude kaudu, võimaldades lisaks üleriigilistele ja maakondlikele KOV liitudele moodustada mitme maakonna suuruseid piirkondlikke KOV liite ja maakondlikke KOVide ühiseid regionaalseid esindusi.


01.01.2018  jõustub

Toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seadus RT I, 10.11.2017, 2

xLaw rakendusse seletuskirja § väljavõtted sisestatud.


Toiduseadus ja söödaseadus viiakse kooskõlla uuendtoidu valdkonna uue määruse (EL) nr 2015/2283 nõuetega, eriti arvestades alates 2018. aasta 1. jaanuarist kohaldatavat uuendtoidu turuleviimise uut loamenetlust.  

 

15.01.2018 jõustub

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) RT I, 20.04.2017, 1


Muudatused on tingitud e- residentsuse projektist. Lisaks äriseadustikule (ÄS) muudetakse   kindlustustegevuse seadust (KindlTS), korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KortS), krediidiandjate ja -vahendajate seadust (KAVS), krediidiasutuste seadust (KAS), makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (MERAS),  mittetulundusühingute seadust (MTÜS), notariaadiseadust (NotS), advokatuuriseadust(AdvS), sihtasutuste seadust (SAS), tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS),tulundusühistuseadust (TÜS); tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsKMS), väärtpaberituru seadust (VPTS).

xLaw rakendusesse on kõikidesse muudetud seaduste § juurde seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted sisse kantud.

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega kaotatakse juriidiliste isikute juhatuse Eestis asumise nõue ja seeläbi võimaldatakse juhtida Eesti äriregistrisse kantud äriühinguid välisriigist.
Juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määrata Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente (loetakse vastav menetlusdokument või tahteavaldus kättetoimetatuks ka ettevõtjale).

Kontaktisikuks võib määrata üksnes notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 7 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul äriühingu aadressiks.

Registrikaardil tuleb  kajastada ka ÄS § 63.1 alusel määratava kontaktisiku andmed. .

Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise.

Lisaks ettevõtja või ühingu asukohale ja aadressile, tuleb registrikaardil edaspidi kajastada ka elektronposti aadress. See kohustus laieneb kõigile ettevõtjatele, sh ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, samuti välismaa äriühingu filiaalile. 

 

01.01.2018 jõustub  

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 22.06.2016


xLaw andmebaasi on RPKS § -de juurde seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted lisatud.

Seaduse eesmärgiks on  tagada pensioniõigused (toitjakaotuspension ja vanaduspension) teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit.  Eestis elamise nõue pensioni saamiseks kaotatakse. Pensioni hakatakse teatud piiranguid rakendades eksportima kõikidele isikutele sõltumata nende kodakondsusest ja sellest, kas isik taotleb pensioni välisriigist.

Kõikidesse kolmandatesse riikidesse (s.o riiki, mis ei ole Euroopa Liidu ega Euroopa Vabakaubanduspiirkonna liikmesriik, või riiki, millega Eestil ei ole sõlmitud kahepoolset vastavasisulist välislepingut)  on võimalik eksportida nii riikliku pensionikindlustuse seadusega reguleeritud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni kui ka eriseadustega reguleeritud sooduspensione. Eksporditavateks sooduspensionideks on soodustingimustel vanaduspensionid, väljateenitud aastate pensionid ning eripensionid. Lisaks kehtestatakse teatud piirangud pensionide eksportimisel ja säilitatakse kontroll alusetute pensionide väljamaksete üle.  


01.01.2018 jõustuvad osaliselt

Kogumispensionide seaduse muudatused (Kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus

 RT I, 03.07.2017, 2 - jõust.  13.07.2017;  osaliselt  01.01.2018 ja 21.05.2018), mis puudutavad uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist, mitme pensionilepingu sõlmimist ja pensionilepingute ülesütlemist. Võetakse kasutusele uued terminid: 1) investeerimisriskiga pensionileping (KoPS 46.1)   ja  tähtajaline pensionileping (KoPS §-s 48.1).

Direktiivi 2014/50/EL ülevõtmisega seotud muudatused jõustuvad 21.05.2018.  Direktiivi 2014/50/EL artikkel 1 punkt 4 lubab liikmesriikidel rakendada direktiivis kehtestatud nõudeid sissemaksete suhtes, mida tehakse pärast direktiivi ülevõtmise tähtaega, st pärast 21. maid 2018. Et Eestis on praktikas tööandja sissemaksete puhul rakendatud direktiivis sätestatust pikemat staažinõuet, kasutatakse direktiiviga antud õigust rakendada uusi nõudeid vaid uute sissemaksete suhtes. Nii sätestatakse, et KoPS § 53 lõikes 2.2 sätestatud piiranguid ei kohaldata enne 2018. aasta 21. maid tehtud tööandja sissemaksete suhtes.

xLaw andmebaasi on KoPS ja IFS  § -de juurde seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted lisatud.





01.02.2018 jõustub 

Välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus. RT I, 24.05.2017, 6

xLaw andmebaasi kantud VäTS ja ATS § juurde seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted.

 

Seadusega parandatakse välisesinduses töötavate teenistujate sotsiaalseid tagatisi, suurendades kogusissetulekus maksustatava palga osakaalu ja vähendades maksuvaba välislähetustasu osakaalu nii, et teenistuja netosissetulek ei vähene. Teenistuja välislähetustasu arvutamisel korrutatakse välislähetustasu lähtesumma välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga (mis on kehtestatud välisministri määrusega).  

Seaduse eesmärk on muuta VäTS paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise määra kehtestamisel.


01.05.2018 jõustub 

Vedelkütuse seaduse muutmise seadus RT I, 03.05.2017, 1  


xLaw andmebaasi on § -de juurde lisatud seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted ning tulekul on viited EL direktiivi 2009/28/EÜ artiklitele. 


Vedelkütuse seadus (VKS) sätestab maksude laekumise ja enimkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra. VKS-i muutmise seadus 

lisab VKS-i reguleerimisalasse ka transpordis kasutatava biokütuse käitlemise ning sätestab transpordis kasutatava biokütuse osakaalu suurendamiseks eesmärgid ja kohustused.

Seaduse muutmise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) (edaspidi direktiiv 2009/28/EÜ).  Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks ning seatakse kohustuslik riigi eesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises ja transpordis. Direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt peab liikmesriik tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10% energia lõpptarbimises liikmesriigi transpordis.