01.01.2018 jõustub  

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus (ELMS) RT I, 07.07.2017, 2 

xLaw rakenduses on iga § juures kättesaadav ELMS eelnõu seletuskirja § väljavõte. Seadusega muudetud seaduste § juures on samuti eelnõu seletuskirja §  kättesaadavad   (KoPS, KAS,  MKS,  TuMS,  TTTS,  RaKS , SMS, TMS, TTTS,  TKindlS , TVTS).

Kui füüsilised isikud osutavad teenuseid VÕS lepingute alusel, on maksukohustus väljamakse tegijal ( va. FIE puhul). ELMS-ga  lihtsustatakse füüsilise isiku poolt teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist, kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.  

EMLS-is võetakse  kasutusele  uus  termin ettevõtluskonto, mis on füüsilise isiku nimel krediidiasutuses avatud konto, millele kantakse üksnes teenuse osutamisest ja kauba müügist saadud summa eurodes ja mille kohta on kontoomanik andnud krediidiasutusele juhise broneerida kontol ettevõtlustulu maksu määrale vastav summa Maksu- ja Tolliameti kasuks ning vastav summa üle kanda Maksu- ja Tolliametile.  Maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Ettevõtluskonto aluseks oleva lepingu sõlmimisel  registreeritakse maksumaksja töötamise registris. Ettevõtlustulu maksu määr on: 1) 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas; 2) 40 protsenti ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas.

Artiklid:

25.10.2017 NJORD Advokaadibüroo. Haltuura muutub seaduslikuks!

 

01.01.2018 jõustub

Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) (RT I, 04.07.2017,3)

xLaw rakenduses on iga § juures kättesaadav TvLS eelnõu seletuskirja § väljavõte. Seadusega muudetud seaduste § juures on samuti eelnõu seletuskirja §  kättesaadavad (ITVS, MKS,  TMS, TLS).

01.01.2018 jõustub Töövaidluse lahendamise seadus ning kaotab kehtivuse Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS). Töövaidlustele, mille läbivaatamine on algatatud enne TvLS jõustumist, kohaldatakse kuni töövaidluse lahendamiseni   ITVS-i.  

Uus töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) näeb ette uued menetluse liigid (lepitusmenetlus, kirjalik menetlus, kompromiss, asja lahendamine TVK juhataja ainupädevuses), täiendab menetlusnorme, laiendab töövaidluskomisjoni (TVK)  pädevust: peale töölepingu seaduse ka teiste töösuhteid reguleerivate seaduste alusel tekkivatele vaidlustele ning kollektiivlepingu täitmisest tulenevatele kollektiivsetele töötülidele, võimaldatakse lahendada töövaidlus poolte kokkuleppel, võimaldatakse kirjalikku menetlust kuni kogusummas 6400 euro suuruse rahalise nõude korral, antakse tööandjale ja töötajale võimalus esitatud avaldust parandada ja pikendatakse asja läbivaatamise tähtaega 45 päevale, täpsustatakse TVK juhataja kvalifikatsiooninõudeid ja tõstetakse põhipalka, kaotatakse avalduse rahaline piirmäär.


01.01.2018 jõustub

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ( RT I, 21.05.2014, 20) 

 xLaw rakenduses seletuskirja väljavõtted tulekul.

20.11.2017 Äripäev.ee   Uus seadus paneb korteriomanikule suurema vastutuse

01.09.2017. Kinnisvarauudised. Millised muudatused ootavad ees korterite majandamist?



01.01.2018.a jõustub

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 25.10.2017, 1


Seadusega muudeti sotsiaalhoolekande seadust, ohvirabiseadust, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja käibemaksuseadust ning tunnistati kehtetuks Alaealise mõjutusvahendite seadus.

xLaw rakenduses on iga § juures kättesaadav eelnõu seletuskirja vastava § väljavõte.

 

Seaduseelnõu kohaselt on seaduse peaeesmärk  rakendada 1. jaanuaril 2016. a jõustunud lastekaitseseaduses sätestatud põhimõtteid, et tagada abivajavatele lastele vajalik abi ning seeläbi ennetada laste poolt õigusrikkumiste toimepanemist ning sellest lastele endile ja ühiskonnale tulenevaid kahjulikke tagajärgi.  Peale juba õigusrikkumise toime pannud lapsega tegelemise tõhustamise aitab seadus tagada, et abistavad teenused oleksid kättesaadavad enne, kui laps on õigusrikkumise toime pannud. Olukord, kus lapsel tekib ligipääs teatud abile alles siis, kui ta on pannud toime õigusrikkumise, on põhjendamatu nii laste õiguste ja heaolu tagamise, laste võrdse kohtlemise kui ka õigusrikkumiste ennetamise eesmärgi seisukohalt.

Peaeesmärgi saavutamiseks kaotatakse  vähetulemuslik alaealiste komisjonide institutsioon ning luuakse eeldused selleks, et kui õigusrikkumise toime pannud lapse teo taga on suurem abivajadus, saab ta abi samaväärselt teiste abivajavate lastega. Seadusega parandatakse ligipääsu riigi rahastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ja lepitusteenusele, tagamaks, et teenust hakkavad saama lapsed, kes seda kõige rohkem vajavad, ning luuakse kinnise lasteasutuse teenuse regulatsioon (mis aitab tagada, et teenuse osutamise käigus suudetakse lapse olukorda parandada selliselt, et vabaduse piiramise lõppedes ei toimu tagasilangust)

 

01.01.2018 jõustub

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus

RT I, 03.07.2017, 1

xLaw rakenduses on iga § juures kättesaadav eelnõu seletuskirja vastava § väljavõte.


Õppetoetuste ja õppelaenu seadusse (ÕÕS) lisatakse raske puudega laste vanemad õppelaenu kustutamisele õigustatud isikute hulka. Ning antakse teatud juhtudel, s.o laenusaajal puuduva töövõime või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral, õppelaenu kustutamisel riigi esindamise õigus Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA). Edaspidi on võimalik esitada õppelaenu riigipoolse kustutamise taotlus otse SKA-le.  

Lisaks muudetakse töövõimetoetuse seadust ( TVTS) ning sätestatakse selles SKA õigus saada Eesti Töötukassalt töövõime hindamise otsuse andmeid ÕÕS-is sätestatud riigitagatise saamise õigustatuse kindlakstegemiseks.



01.01.2018 jõustub

Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus RT I, 04.07.2017, 1


Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega muudeti 59 seadust.


01.01.2018 jõustub

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seadus RT I, 04.07.2017, 2

Seadusega muudetakse KOKSi, avaliku teenistuse seadust (ATS),  Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust(ETHS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust(EhSRS), halduskoostöö seadust (HKTS), kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadust (KOLS), kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadust (KOÜS), maamaksuseadust (MaaMS), planeerimisseadust ( PlanS),  ravimiseadust (RavS) ja  ühistranspordiseadust (ÜTS)   

xLaw andmebaasis on kõikide muudetud seaduste § juures seletuskirja väljavõtted.


Seaduse eesmärgiks on viia ellu VVTPs seatud ning haldusreformi kontseptsioonis

kirjeldatud eesmärgid haldusreformi järgselt kohalike omavalitsuste rolli ja koostöö suurendamiseks:

- luuakse eeldused kohaliku ja piirkondliku arengu kavandamise integreerimiseks riigi strateegilise planeerimisega valdkondlike arengukavade kaudu;

- suurendatakse kohalike omavalitsuste rolli ja koostööd piirkondliku ühistranspordi korraldamiseks koostöös Maanteeametiga. Maakonnaliinide korraldamise ülesanne antakse maavalitsustelt halduslepinguga hiljemalt 1. jaanuariks 2018 täitmiseks piirkondlikele ühistranspordikeskustele, mille asutamine või mille liikmeks astumine tehakse omavalitsusüksustele kohustuslikuks. Piirkondlikud ühistranspordikeskused on ühistranspordi valdkonna regionaalseteks kompetentsikeskusteks, kes korraldavad terve regiooni eri liiki transporti ning kellelt KOVid saavad täiendavalt kohalike liinide korraldamist tellida (ÜTS § 15 lg-s 2 nimetatud halduslepinguga).

- täiendatakse regulatsioone kohalike omavalitsuste koostöö tegemiseks, soodustatakse KOVide koostööd ühiste ametiasutuste või hallatavate asutuste kaudu; muudetakse paindlikumaks KOV koostööd omavalitsusliitude kaudu, võimaldades lisaks üleriigilistele ja maakondlikele KOV liitudele moodustada mitme maakonna suuruseid piirkondlikke KOV liite ja maakondlikke KOVide ühiseid regionaalseid esindusi.


01.01.2018  jõustub

Toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seadus RT I, 10.11.2017, 2

xLaw rakendusse seletuskirja § väljavõtted sisestatud.


Toiduseadus ja söödaseadus viiakse kooskõlla uuendtoidu valdkonna uue määruse (EL) nr 2015/2283 nõuetega, eriti arvestades alates 2018. aasta 1. jaanuarist kohaldatavat uuendtoidu turuleviimise uut loamenetlust.  

 

15.01.2018 jõustub

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) RT I, 20.04.2017, 1


Muudatused on tingitud e- residentsuse projektist. Lisaks äriseadustikule (ÄS) muudetakse   kindlustustegevuse seadust (KindlTS), korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KortS), krediidiandjate ja -vahendajate seadust (KAVS), krediidiasutuste seadust (KAS), makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (MERAS),  mittetulundusühingute seadust (MTÜS), notariaadiseadust (NotS), advokatuuriseadust(AdvS), sihtasutuste seadust (SAS), tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS),tulundusühistuseadust (TÜS); tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsKMS), väärtpaberituru seadust (VPTS).

xLaw rakendusesse on kõikidesse muudetud seaduste § juurde seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted sisse kantud.

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega kaotatakse juriidiliste isikute juhatuse Eestis asumise nõue ja seeläbi võimaldatakse juhtida Eesti äriregistrisse kantud äriühinguid välisriigist.
Juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määrata Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente (loetakse vastav menetlusdokument või tahteavaldus kättetoimetatuks ka ettevõtjale).

Kontaktisikuks võib määrata üksnes notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 7 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul äriühingu aadressiks.

Registrikaardil tuleb  kajastada ka ÄS § 63.1 alusel määratava kontaktisiku andmed. .

Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise.

Lisaks ettevõtja või ühingu asukohale ja aadressile, tuleb registrikaardil edaspidi kajastada ka elektronposti aadress. See kohustus laieneb kõigile ettevõtjatele, sh ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, samuti välismaa äriühingu filiaalile. 

 

01.02.2018 jõustub 

Välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus. RT I, 24.05.2017, 6


xLaw andmebaasi kantud VäTS ja ATS § juurde seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted.

 

Seadusega parandatakse välisesinduses töötavate teenistujate sotsiaalseid tagatisi, suurendades kogusissetulekus maksustatava palga osakaalu ja vähendades maksuvaba välislähetustasu osakaalu nii, et teenistuja netosissetulek ei vähene. Teenistuja välislähetustasu arvutamisel korrutatakse välislähetustasu lähtesumma välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga (mis on kehtestatud välisministri määrusega).  

Seaduse eesmärk on muuta VäTS paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise määra kehtestamisel.


01.05.2018 jõustub 

 

Vedelkütuse seaduse muutmise seadus RT I, 03.05.2017, 1  


xLaw andmebaasi on § -de juurde lisatud seaduse eelnõu seletuskirja väljavõtted ning tulekul on viited EL direktiivi 2009/28/EÜ artiklitele. 


Vedelkütuse seadus (VKS) sätestab maksude laekumise ja enimkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra. VKS-i muutmise seadus 

lisab VKS-i reguleerimisalasse ka transpordis kasutatava biokütuse käitlemise ning sätestab transpordis kasutatava biokütuse osakaalu suurendamiseks eesmärgid ja kohustused.

Seaduse muutmise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) (edaspidi direktiiv 2009/28/EÜ).  Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks ning seatakse kohustuslik riigi eesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises ja transpordis. Direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt peab liikmesriik tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2020. aastal vähemalt 10% energia lõpptarbimises liikmesriigi transpordis

.